Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine. Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine. Ajalugu Siberi katku tekitaja avastas 1856 Tartu veterinaariakooli prof. F.bBausell (1808-82). Tsaarilikul Venemaal oli siberi katk laialt levinud, taude puhkes eriti põua- ja ikaldusaastail. Puhanguid on olnud USA-s, Iraanis, Kreekas, Türgis jm. Nõukogude Liidus ja Eestis on täheldatud üksikjuhte.
vaktsineerimine e kaitsepookimine e immuniseerimine: organismi immuunvastuse sihipärane muutmine. Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus: (1) Passiivne (loomulik, kunstlik): Organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi endasüsteem ei tooda antikehi. On ajutise iseloomuga, toime ajaliselt piiratud. Antikehi sisaldava seerumi manustamine, annab kiire kuid lühiaegse immuunsuse, Loomulik: emalt lootele; Kunstlik: immuunseerumi või gammaglobuliini manustamine: Kasutatakse botulismi, maohammustuste, teetanuse vastu (2) Aktiivne (loomulik, kunstlik) immuunsüsteemi ennast indutseeritakse tootma antikehi, kaitsevõime tekib sisseviidud antikeha suhtes (immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul). Antikehade manustamine viib spetsiifilise immuunsuse tekkele (immuunmälu); Loomulik: haiguste läbipõdemisel Kunstlik: vaktsineermine.
· Eesmärk on kasvatada noorkari , kes annab võimalikult suure elueatoodangu. · Ainukene võimalus noorkarja üleskasvatamise kulutuste vähendamiseks on vähendada esmaspoegimise vanust. · Noorkarja üleskasvatamisel on tarvis järgida/ kontrollida kaht olulist asja: söötmisskeem üleskasvatamisel ja seemendusiga. · Ternespiim sisaldab suhteliselt palju albumiine ja globuliine. · Emaslooma vereseerumis esineva gammaglobuliini fraktsiooniga seotus antikehad lähevad enne poegimist üle ternespiima. · NB antikehad ei läbi platsentat. · Immunoglobuliinid on laudaspetsiifilised · Immunoglobuliinid imenduvad verre 1...3 tunni jooksul peale poegimist. · Immunoglobuliinide imendumise võime väheneb peale vasika sündi kiiresti. · Juba 6 tunni jooksul väheneb see 50% · Teisel päeval peale poegimist need immunoglobuliinid ei imendu enam.
põdemine. Iseloomulikud on retsidiveeruvad bakteriaalsed infektsioonid, samuti enteroviiruste (polio, ECHO) põhjustatud nakkused. Kõige sagedamini on haaratud hingamiselundid: kõrva-, kurgu-, nina- ja neelupõletikud. Osal haigetest kaasnevad nakkustega allergianähud, autoimmuunsed või lümfoproliferatiivsed haigused. Antikehade puudulikkuse raskemate vormide korral täheldatakse proteinogrammis gammaglobuliini fraktsiooni langust. Immunoloogilistest uuringutest on põhiuuringud: immuunglobuliinide põhiklassid (IgG, IgA, IgM) IgG alaklassid B-lümfotsüütide arv isohemaglutiniinid antikehad enne ja pärast vaktsineerimist spetsiifilised antikehad (nt polüsahhariidide vastu) Lisauuringud: T-lümfotsüütide üldarv ja T-lümfotsüütide subpopulatsioonide arv IgE IgD Kõige suurema informatiivsusega on immuunglobuliinide põhiklasside määramine
annaabi.ee 
