Rooma õiguse fenomen Euroopa Õiguse Ajaloos
4. Vulgaarõigus
Germaanlaste õiguste üleskirjutustes sisalduv oli tegelikult Rooma või roomaliku hõnguga
germaani õigus. Viimast tuleb Rooma õiguse kihistuse alt hooolikalt otsida. Ei ermaani
kuningad ega nende abilised olnud huvitatud ristiusueelse õiguse säilitamisest, pigem ikka
selle ületamisest.
Õigus, mille poole läänegoot pöördus, ei olnud siiski Rooma klassikalise jurisprudentsi õigus.
See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd
sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud
austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades
selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse
vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja
käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid