Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Galaktikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
galaktika, universum, galaktikad, linnutee, allan, marek, kusjuures, suuremates, triljon, tähesüsteem, spiraalne, paisumise, jahtus, vähenenudKiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei
Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja
LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak?
...........................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid
tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest.
GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.
Meie Galaktika üldiseloomustus Kuuvalguseta sügisööl on hästi näha üle taeva ulatuv hele vöönd - Linnutee. Helendus on tingitud paljude tähtede valgusest, mida palja silmaga ei saa eristada. Mõnedes kohtades varjavad tähti kosmilise tolmu pilved. Meie Galaktika ongi Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98% tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus,
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
*Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab *Vesiniku mass määrab ära, kui kaua Täht veel põleb. 2 Iseloomusta Täheparvi. Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid: 1) Kerasparved- kus tähtede tihedus tsenri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) 2) Hajusparved- tähed jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (neid on väga palju meie galaktika sees) Millest tekivad Tähed? I etapp- Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma. See protsess võtab väga-väga kaua aega. II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid, mida nim. Gloobuliteks (lad. Globulus kerake), mis on tähealged. III etapp- Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temperatuur tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemist Maailmaruumi
Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt
Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV
Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV
Rocca al Mare Kool Linnutee galaktika Referaat Koostaja: Sander Ranojda 10 klass Tallinn 2016 1 Sisukord Sissejuhatus ………………..…3 Linnutee vaatlemise ajalugu …4 Linnutee galaktika ……….…...5 Tume aine ……………………6 Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee
Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...................................................................................... 6 Omapärase kujuga galaktikad............................................................................. 7 Kääbusgalaktikad.........................................................................
on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp. Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema,
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 .....................................................................................................................
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk
ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma
vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. NÄITED: Suur vanker, väike vanker, Karjus, SODIAAK - Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga
................. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk.
Tähe areng lõppeb siis, kui täht jõuab peajadani. Täht tõmbab kokku, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vasakule, kuni jõuab peajadani st- vesiniku põlemise staadium.. Kui pilve, millest täht tekib pole sfääriline toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning auur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskkohas tõuseb umbes 10 milj. kraadini , mis on vajalik – termotuumasüsteemiks. 22. Mis on Linnutee? Selgel ööl, tähistaevast vaadates näeme taevas helndavat vööd ehk paela. See on linnutee tähevöö, mis kulgeb põhja- lõuna suunas. Linnutee tasandi läheduses ongi koondunud namik nähtavaid tähti. Ka need tähed, mis tasandist kaugemal asetsevad kuuluvad ka Linnute tähesüsteemi. Peale selle kuuluvad sinna gaasi – ja tolmudud, supernoovade plahvatusejäägid, tähekettad. Kettakujuline, läbimõõt umbes 100 tuhat valgusaastat. Ümbritsetud haloga, mis koosneb hõredast gaasist
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe
Viimsi Keskkool Referaat teemal LINNUTEE MEIE KODU GALAKTIKA Moona Saul 9a klass Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2008 Sisukord 1. Tähesüsteem..........................................................lk 2 2. Suur ketas....................................................lk 5 3. Spiraalne galaktika........................................lk 5 4. Kord või korralagedus..........................................lk 6 5. Ketas, halo ja teised.......................................lk 8 6. Tähtkujud................................................................lk 11 7. Must auk Linnutees........................................lk 12 8. Teised galaktikad...........................................lk 13 1. Tähesüsteem Nagu ikka, jäid esimesed pakutud mudelid vaid oletuste tasemele
Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju....................................................................................................8 1.6 Hadronite perioodi algus.........
annaabi.ee 
