Gailit – „Üle rahutu vee“, A. Mägi – „Kaevikute kroonika“, Ain Kalmus – „Jumalad lahkuvad maalt“, Gert Helbemäe – „30.ndate aastate Tallinn“, Karl Ristikivi – „Hingede öö“ 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask – „Kartuse ja lootuse vahel“, Arved Viirlaid – „Ristideta hauad“ I-II
Gailit - sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik,vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas „tallinna teatajas”,tegid koos visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani.
Gailiti loomingule on omane: a) värvikad kirjeldused b) realis, mis põimub romantilise elutunnetusega c) erakordsed tegelased, kelles sagely avaldub liialdatult mõni iseloomujoon d) erakordsed sündmused ja humor e) unistuste ja reaalsuse kokkupõrge, unistused on alati tähtsad f) kummalised tegelaste nimed.
Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud.
Gailit ehk mõtles seda novelli kirjutades, et mõni naine polnud jumala tahtest mõeldud Peetrusega abielluma ja nii kaua kuni ta valesi otsuseid tegi, läks ka kõik rappa.
Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri „Teekond lahtiste allikate juurde“ , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.