Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude sammaskude lehtedes ja noortes vartes piklikud rakud tihedalt (sammaskude lehtedes
sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad
-Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb - Toores munavalge lõhustab vitamiine - Omastavus ja H2S - Vananedes muutub laialivalguvaks MUNAVALGE TÖÖTLEMINE
ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid valguallikaid - piim, jogurt, juust, kodujuust, tailiha, munad, oad, herned. 10. Täisteratooted - riis, kaerahelbed, mais, rukis, oad-herned on lisaks rikkalikule kiudainetesisaldusele ka ammendamatud B-vitamiini allikad. Samuti saab neist loote arenguks vajalikke tsinki, seleeni ja magneesiumi. 11. Raud - asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades. Raua allikad: vere toidud, virsik, müsli, pistaatsiapähkel, lagritsakomm, maks, tailiha. 12. Foolhape - lapse närvisüsteemi arengu toetuseks peaks foolhappekapsleid võtma juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul. Foolhappe allikad: nisuidud, keedetud uba, maks, porrulauk, värsked maasikad, värsked herned, lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat.
kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org. Ained, liikumine toimub niineosas elastsete rakkude sõeltorudes, aeglane) Tsentraalvakuool Membraaniga ümbritsetud põiekesed ehk väikesed vakuoolid, mis moodustuvad Golgi
vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. *Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. *Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest. Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks.
Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva. Punaliblede suur üldpindala (kuni 3000 ruutmeetrit ) loob soodsad tingimused gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest. Kui hüübimatuks muudetud veri imeda klaastorusse (tavaliselt pikkusega 100mm) ja jätta vertikaalasendisse tunniks ajaks seisma, siis raskujõu toimel saab kindlaks teha erütrotsüütide settimise kiiruse, mis terve organismi puhul on 2..15mm/tunnis.
Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel
Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega. Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala on kuni 3000 m2, mis loob soodsad tingimused gaasivahetuseks hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, nende elektrostaatilistest tõmbe- ja tõukejõududest jne. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170 g/l, naistel 120...160 g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neist
Kattekoe all asub põhikude, mille elusad rakud sisaldavad kloroplaste. Kloroplastides toimubki fotosüntees. Põhikude koosneb erinevatest rakkudest: piklikest ja ümaratest. Piklikud, tihedalt üksteise kõrval asuvad rakud on otse kattekoe all ja moodustavad sammaskoe. Nendes rakkudes on kloroplaste kõige rohkem ja seega toimub seal fotosüntees kõige intensiivsemalt. Ümaramad ja hõredamalt asetsevad rakud moodustavad kobekoe. Kobekude oma suurte õhuruumidega on hästi kohastunud gaasivahetuseks. Õhuruumides toimub vee aurustumine, mis väljub lehest õhulõhede kaudu. Juht- ja tugikoed moodustavad kobekoes juhtkimpe. Nende kaudu toimub vee ja teiste ainete liikumine lehes. Lehe OSAD: lehelaba, lehe roots, harvem ka abilehed. Lehe laba võib olla erineva KUJUga munajas, elliptiline südajas, lineaalne, ümar jne. Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe. Lehe labas moodustavad juhtkimbud lehe rood
olema vähemalt 5l/min, et tagada CO2”väljapesemine”Kõrge kontsentratsiooniga maskid – tagab kõrgeima O2 kontsentratsiooni, pealevool peab olema piisavalt suur, et vältida reservuaari kokkuvajumist MV (mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse (äge või krooniline) korral hingamise toetamine või asendamine respiraatoriga. MV:1)Suurendab kopsude gaasisisaldust 2)Suurendabalveolaargaasi vahetumist (paraneb CO eliminatsioon, kompenseeritakse gaasivahetuseks vajalik O2) ventilatsiooni režiimid Sõltuvalt spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse: 1)CMV (controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon, kontrollitud – hingamistsüklite intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV
Pärilikkuse kaitsmiseks. Nõrgad vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude lõplik tase – fibrillaarne valk. 3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast. Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahel. *Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes. 4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk suuremate molekulide teke väiksemate struktuuride ühinemisel funktsionaalsuse saavutamiseks. *Denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel), kus soojusenergia toime nõrgad sidemed katkevad, aga peptiidsidemed mitte.
Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65. 5.1.3. Õhulõhed Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kuju ja arv varieerub liigiti olulisel määral.
enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed; sammaskude- rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. kobekude - rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. õhulõhed Gaasivahetuseks. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest, Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). juhtkimp - Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel
* Energiavarud vähenevad - sõltub intensiivsusest: * Max pingutus kulutab fosfokreatiini varud 9 *Mõõdukas pingutus kulutab süsivesikute varusid *Aeglane aeroobne töö kulutab rasvade varusid *Laguproduktid kuhjuvad - sõltub intensiivsusest: Max. ja mõõdukas töö kuhjab piimhapet Muudatused hingamissüsteemis * Suureneb gaasivahetus: O2 sisse; CO2 välja * Gaasivahetuseks kasutatav pindala suureneb - Hingamise sügavus muutub * Kasvab ventilatsioon suureneb kopse läbiva õhu hulk · Hingamise kiirus suureneb (12 x min 60 x min) · Õhu hulk 5-6 l/sek 10-14 l/sek *VO2max kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust, kuid on igapäevases tegevuses ebapraktiline mõõta Südame töö kehalisel pingutusel * Rakkude ainevahetuse suurenemine kasvatabnõudeid ümbritsevale transpordisüsteemile * Süda on pump
madalama kontsentratsiooniga keskkonda O2 satub rakku difusiooni teel, CO2 läbib sama tee, mis O2, aga vastupidises suunas. Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb, hapniku sisaldus väheneb. Tahkete ainete lahustuvus vastupidiselt gaasidele temperatuuri tõustes suureneb. Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub).
Need on ainevahetuse alg-, vahe-, ja lõpp-produktid. Ioonid, anioonid, prootonid, bioregulaatorid (hormoonid, mediaatorid, jne), vitamiinid. 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse.
limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois- nende funktsioon. - reptiilidel, lindudel ja imetajatel moodustab organismi vaid väike osa embrüo rakkudest, ülejäänud rakud on lootekestade jt looteväliste moodustiste allikaks o 1) koorion - välimine ekstraembrüonaalne kest, ümbritseb embrüot; sisaldab gaasivahetuseks vajalikke veresooni, imetajatel panustab platsenta koosseisu 2) amnion - amnionivedelikuga täidetud spetsiaalne lootekest, mis kaitseb loodet kuivamise ja traumade eest 3) rebukott - varustab embrüot toitainetega, seal tekivad rebukoti veresooned ja veresaarekestest primaarsed erütrotsüüdid 4) allantois - e. kusekest, sisaldab embrüo jääkaineid
Limaskest – katab mitmerealine ripsepiteel. Proopia on sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa sisaldab sidekudet, veresooni ja bronhiaalnäärmete lõpposi Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille
kudesid kuivamise ja epidermi moodustised on karvad, papillid, õhulõhed mitmesuguste kahjulike (karvad all; papillid e näsad on välismõjude eest epidermise madalad väljasopistised (aaskannike); õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur)). Kork – sekundaarne kattekude, Varre ja juurte mis on tekkinud deformeerunud mitmeaastase osa ja surnud epidermirakkude pinnal asemele, korgirakkude seined on paksenenud, sinna on ladestunud teatud aine (suberiin).
Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest. Vastavalt elukeskkonnale on kujunenud loomadel gaasivahetuseks sobivad hingamiselundid. Hapnik ja süsihappegaas liiguvad läbi hingamiselundi hingamispinna nende väiksema kontsentratsiooni suunas (s.o difusiooni teel). * Milleks kasutab organism hapnikku? Hingamiselundi hingamispind * on õhuke, tavaliselt koosneb see ühest rakukihist; * peab olema kogu aeg niiske, et seda moodustavad rakud ei kuivaks õhuga kokkupuutel ja toimiksid normaalselt; * on niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud; mida suurem on
annaabi.ee 
