(Ni-Fe-C), elinvar (Fe-Ni-Cr-C), magniko (Ni-Co-Fe-Al-Cu), nikroom (Ni-Cr), nikoneel (Ni-Cr-Fe- Ti-Nb), nimmik (Ni-Co-Cr-Ti-Al), monelmetall (Ni-Cu-Fe-Mn), melhior (Cu-Ni-Mn) ning uushõbe (Cu-Ni-Zn). Kuid tähtsamad niklisulamid on nikroom (nikkel + kroom), melhior (vask + nikkel), invar (raud + nikkel) ja platiniit (raud + nikkel). Nikli ja koobalti nõudlus on elektriautode, nutitelefonide ja akude tõttu tugev. Niklit kasutatakse ka lennunduses ja tööstuslikes gaasiturbiinides. [4] 4 Foto 1. Norilski niklitootmine [5] 3. VIIDATUD ALLIKAD [1] ThoughtCo, Nickel Facts,, [Võrgumaterjal]. Available: http://chemistry.about.com/library/blni.htm. [Kasutatud 18. oktoober, 2018]. [2] University Of Cambridge, Nickel Based Superalloys,, [Võrgumaterjal]. Available:
Koobalt on keemiliselt aktiivne ning moodistab mitmeid ühendeid[5]. Koobalt reageerib booriga, süsinikuga, fosforiga, väävliga ning arseeniga. Toatemperatuuril reageerib koobalt ka aeglaselt mineraalhapetega ja niiske õhuga[2]. 5 4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab sulamid sobilikuks gaasiturbiinides ja reaktiivlennukite mootorites kasutamiseks. Koobaltiga sulamid on ka korrosiooni- ja kulumiskindlad, seega leiavad nad kasutust meditsiinis ortopeediliste implantaatide valmistamisel. Sulameid saab ka kasutada hambaproteeside valmistamisel nikkli asemel, kui on probleeme allergiaga[2]. Laialdaselt kasutatakse ka koobalti ühendit LiCoO 2 liitiumioonakudes. Enamjaolt on kasutatud selliseid akusid mobiilseadmetes, kuid tänapäeval leiavad populaarsust aina rohkem
Jahutamine. See etapp kestab seni, kui puusüsi on täielikult maha jahtunud. Hapniku juurdepääs söele peab olema välistatud, sest isegi 100 °C juures võib puusüsi süttida. Puiduõli(bioõli) ja kuidas toodetakse? Bioõli on tumepruun, vabalt voolav vedelik, mis koosneb oksüdeeritud komponentidest, sisaldades erinevaid keemilisi funktsionaalseid rühmasid nagu karbonüül, karboksüül ning fenoole. Bioõli saab põletada otse kateldes, gaasiturbiinides ning aeglase ja keskmise kiirusega diislites soojuse ja võimsuse rakendusteks. Puiduõli tootmisprotsess on iseenesest lihtne. Ilma õhu juurde pääsuta olevat puitu kuumutatakse. Termolüüsi käigus puit laguneb ja lahkuvast gaasist kondenseeritakse maha keemilised ühendid. Kõrgekvaliteediline puit pannakse suurde õhukindlasse retorti (1), seal puit kõrbeb ning hakkab lagunema (ei põle) (2), eralduvad gaasid tugeva suitsuna. Need gaasid jahutatakse
olemasolevale, ehitatavale ja Eesti Energia poolt lähiajal plaanitavale 200 MW-le veel täiendavalt 550 MW tuuleparke. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et elektrit on võimalik importida ainult sel juhul, kui seda kuskil üle jääb. Tuulevõimsuste äkiliste muutuste 6 kompenseerimiseks on vaja kiiresti käivitatavaid energiaallikaid, milleks sobivad lisaks gaasiturbiinidele veel kahüdroelektrijaamad. Gaasiturbiinides toodetud elekter on juba praegu kallim kuituulegeneraatoritega toodetud elekter ja seda ei doteerita, seega on ebatõenäoline, et tuuleelektri tootja tuulevõimsusi gaasiturbiinidega kompenseerima hakkab. Ainsaks võimaluseks on hüdroelektrijaamad neid leidub lähiriikidest nii Rootsis, Lätis, Soomes, Venemaal, kui Leedus. Kuid sõltumata riigist tuleb tuulelektri tootmise juures arvestada ühte asja seda ei toodeta rohkem mitte siis, kui on vaja, vaid siis, kui tuult on
kmol). Tähistatakse ,,n"[mol,kmol] Moolmass: =M/n [kg/kmol] Moolmaht: V=V/n [m3/kmol] Termodünaamilise keha termodünaamilised parameetrid. Termodünaamiliste kehadega soojuseadmetes ja soojusmootorites kasutatakse põhiliselt gaase ja aure. Gaas ja aur on võimelisem muutma oma mahtu väga laiades piirides. Nende paisumisel ja samuti nende kokkusurumisel (kompresseerimisel). Gaase kasutatakse termodünaamilse kehana näiteks sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites ja veeauru kasutatakse termodünaamilse kehana aurujõuseadmetes. Põhilisteks termodünaamika parameetriteks on: 1) Absoluutne rõhk ,,pa" 2) Erimaht ,,v" 3) Absoluutne temperatuur ,,T" [K] Need on termilsed oleku parameetrid. Need parameetrid määravad ära soojuse muundamise mehhaaniliseks tööks. Peale selle ekisteerivad nn. energeetilised oleku parameetrid: 1) Siseenergia ,,U" [J] 2) Entalpia (soojussisaldus) ,,H" [J] 3) Entroopia ,,S" [J/K]
Kütuse põlemisel auto sisepõlemismootori silindris õhk kuumeneb ja õhu rõhk kasvab. Suure rõhu mõjul hakkab kolb kulgevalt liikuma. Kolvi kulgliikumine muundatakse väntvõlli abil pöörlemiseks, mis kantakse hammasrataste ja võllide abil üle auto veoratastele. Seega muundub kütuse põlemisel vabanenud energia kuumade gaaside siseenergiaks ja see omakorda auto kulgliikumise mehaaniliseks energiaks. Nii muundub energia ka auru- ja gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt soojusmasinates. 35 14. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A' ja soojendilt saadud A' Q1 - Q2 soojushulga Q1 suhet: = ehk = . Q1 Q1
Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (C). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe() + C(grafiit)
Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (C). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe( ) + C(grafiit)
Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega
vägakõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (oC). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C3Fe() + C(grafiit)
Energeetilistes gaasiturbiinseadmetes kasutatakse kütusena enamasti maagaasi, biogaasi või tahke kütuse gaasistamisel saadud gaasi. Paljud gaasiturbiinid võivad kasutada ka puhtaid vedelkütuseid. Kütused juhitakse rõhu all töötavasse põlemiskambrisse, kuhu antakse kompressoriga ka põlemisõhk. Põhiliseks kompressoritüübiks on telgkompressor, mis on ühenduses gaasiturbiiniga. Ehituselt erineb gaasiturbiin auruturbiinist suhteliselt palju. Kasutatav entalpialang on gaasiturbiinides mõõdukas ja seetõttu on gaasiturbiini astmete arv väike, kuid gaasi erikulu suur ning ületab vastava võimsusega auruturbiini auru erikulu umbes kümnekordselt. Gaasi kõrge temperatuuri tõttu töötab gaasiturbiin termiliselt väga rasketes tingimustes, mis nõuab eriteraste ja -sulamite kasutamist ning rasketes tingimustes töötavate sõlmede jahutamist. Samas on gaasi rõhk siin märgatavalt madalam kui auru rõhk auruturbiinis ja
mehaanilise töö vastastikune muundamine, nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s k e h a k s . Termodünaamiliseks kehaks võivad olla üldjuhul nii tahked, vedelad kui ka gaasilised kehad. Kõige sobivamateks termodünaamilisteks kehadeks on g a a s i d (või aurud), kuna nad võivad paisumis- (komprimeerimis-) protsessides mitmekordselt muuta oma mahtu. Soojusjõumasinates (sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt.) soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks on termodünaamiliseks kehaks kütuste põlemisel saadavad gaaside segud. Põlemisgaaside koostis oleneb põletatava kütuse omadustest. Kasutades hapendajana õhku saadakse gaaside segu, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda termodünaamiline keha soojusjõumasinas töötsükli jooksul agregaatolekut, st esineb ainult gaasilises faasis.
annaabi.ee 
