HF hape koobaltisse ei toimi. Kasutamine 75% Co maailmatoodangust kulub sulamite ja eriteraste saamiseks. Esimeseks Co-sulamiks oli stelliit (1910.a) Co-W-Cr sulam, mis sai nimetuse poleeritud pinna heleda läike tõttu (stella lad. k. täht). Stelliit on korrosiooni- ja kulumiskindel ning suure kõvadusega, sellest valmistatakse lõiketerasid. Vitallium (Co Cr Ni Mo- sulam) on kõrgel temperatuuril püsiv gaasikorrosiooni suhtes, seepärast tehakse sellest sulamist gaasiturbiinide ja rektiivmootori detaile. Co Si Cr Mn sulam on keemiliselt püsivam kui Pt ja leiab rakendamist seadmetes, mis töötavad agressiivses keskkonnas. Sulam alniko (Al Ni Co Fe Cu) on tugev püsimagnet. Tugevad püsimagnetid on ka Co Pt sulamid. Co-pulbrit kasutatakse metallkeraamiliste kõvasulamite valmistamiseks. WC kristallide ja Co- pulbri segu pressimisel ja paagutamisel tsementeerib Co karbiidikristallid kompaktseks sulamiks pobediidiks
Sisaldab 65...80% niklit ja 10...30% kroomi, lisanditena räni, alumiiniumi, tihti ka rauda ja muid elemente. Nikroomile on iseloomulik suur kuumuspüsivus ja eritakistus (Joonis 2). Nikroomist valmistatakse elektriseadmete küttekehi. [5] Joonis 2. Nikroomtraat [6] 2.3. Nimonik Koosneb vähemalt 50% niklist, 20% kroomist ning titaani ja alumiiniumi lisanditest (Joonis 3). Väga kuumuskindel ning tänu sellele kasutatakse seda materjali gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades. [1, p. 210] Joonis 3. Turbiiniratas [7] 7 2.4. Inkonell Koosneb 80% niklist, 14% kroomist, 2% rauast ja teistest elementidest (Joonis 4). Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad. Peale nende on ka korrosioonikindlad mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskkondades jm
Hüdroakumulatsioonielektrijaamade puhul on põhiliseks probleemiks pööratavate agregaatide käivitamine (agregaatide võimsus on tavaliselt 200 - 300 MW. Kasutatakse järgmisi käivitusmeetodeid: - abi käivitusmootorid - käivitusreaktorid - autotrafod - käivitusgeneraator (käivitus madalama sagedusega) 14.Gaasiturbiinjaamad ja nende kasutatavus süsteemides Viimastel aastatel on maailmas tunduvalt suurenenud elektrienergia tootmine gaasiturbiinide abil. Gaasiturbiinelektrijaamade populaarsuse aluseks on olnud gaasiturbiinide kasuteguri järsk tõus, mis on saanud võimalikuks nii termilise ringprotsessi võimaluste parema ärakasutamise kui ka turbiini konstruktsiooni täiustamisele. Kõik gaasturbiinjaamad jagatakse kaheks tüübiks: - gaasturbiinjaamad - kombijaamad Kombijaamas on kombineeritud kaks tsüklit, gaasturbiini ja auruturbiini tsükkel. Gaasiturbiini põhilised osad on: - kompressor - põlemiskamber - turbiin.
Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need säilivad laias temperatuurivahemikus. Karastamise ja järgneva vanandamise tulemusena on saavutatav tugevus kuni 1400 . Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suurest elektritakistusest tingituna kasutatakse kütteelemenides. Ni-Cr-sulamid on tundtud nimonikina, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all. Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid- hastelloid. Peale kuumuspüsivuse ja tugevuse on nimetatud sulamid korrosioonikindlad ka mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskondades. Titaan
Kasutatakse keemiatööstuse seadmeis, toiduainetööstuses, metalsete materjalide katmisel. Niklisulamid Korrosioonikindlust parandatakse Cu, Cr või Mo lisamisega. Parima korrosioonikindlusega on monelmetall, milles Ni ja Cu vahekord on 2:1. Monelmetallil on hea tugevus ja sitkus. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena kasutatakse palju kütteelementides. Supersulamid:Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse gaasiturbiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks Cr-le legeeritud Fe-ga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina Lisaks Fe-le Mo-ga lxegeeritud Ni-sulameid nimetatakse hastelloideks Titaan Ti on üks levinum element loodusesTi tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja C, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust
määratud pooluspaaride arvuga (p=1, n=3000, p=2, n=1500, n=3, p=1000 jne.) Sünkroonmasin võib töötada nii generaatori kui mootorina Sünkroongeneraator on põhiline seadeldis elektrienergia tootmisel Sõltuvalt jõuallikast liigitatakse sünkroongeneraatorid hüdro-, turbo- ja diiselgeneraatoriteks a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1 c) Diiselgeneraatorid (600 ... 1500 p/min) Sünkroonmootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne (koormusest sõltumatu) pöörlemissagedus ja mootorit lülitatakse harva sisse ja välja Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne. Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d
2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Monelmetallil on hea tugevus, sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus. Niklisulamid: Ni ja Cr sulamid. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse suurest elektritakistusest tingituna kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 60...80% Ni ja 20...40% Cr. Teda kasutatakse kuumustugeva sulamina gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade valmistamiseks. Eriti kuumuspüsivad ja -tugevad on Ni-sulamid, mis on legeeritud Cr ja Fe-ga ja on tuntud kui inkonellid ning inkolloid. Samasse gruppi kuulub ka hastelloi - Ni-sulam, mis on legeeritud Fe ja Mo-ga. Hastelloi on kuumuspüsiv, -tugev ning korrosioonikindel ka mineraalhapetes, kloori sisaldavas happelises keskkonnas jm. Titaan. Võre K8 üle 880 c ja H12 alla 880 c. Sulamis 1660, tihedus 4,54g/cm3. Halvem
K Toimub suure kiirusega liikuva gaasi vooluse kin.energia muundamine kasulikuks tööks. Kin.energia saavutab gaasivool düüsides. Gaasiturbiinis muutub kin.energia rõhuenergiaks , mille arvel tehakse tööd (turbiini võlli pöörlemine). Võll on ühendatud mingi seadmega, mida see turbiin peab käivitama. Gaasiturbiinide jaoks on välja töötatud 2 ringprotsessi: 1)Ringprotsess soojuse isohoorse juurdejuhtimisega (isohoorse põlemisega). 2)Soojuse isobaarse protsessi juurdejuhtimisega (levinum).Gaasiturbiinseade koosneb: 1)õhukompressor (tsentrfugaal või telg), 2)põlemiskamberpõlemisgaasid turbiini 3)gaasiturbiin - tema ehitus sarnaneb auruturbiinile, turbiini korpuse küljes on düüsid. Töölabadel toimub paisumine ja gaasid teevad paisumistööd. Gaasiturbiin seadme ringprotsess PV ja TS diagr-l
gaasiturbiinseadmetes. Kaugkütte katlamajades on gaasitamist hakatud praktiliselt rakendama suhteliselt hiljuti, näiteks Soomes alates 1982. aastast. Seadmete kõrge maksumuse tõttu pole biomassi gaasistusseadmed eriti laialdast kasutamist siiani veel leidnud. Gaasistusreaktorite tõenäoliselt kõige perspektiivsem kasutusvaldkond on mitmete ekspertide arvates biokütuste gaasistamine sisepõlemismootorite või gaasiturbiinide baasil elektri ja soojuse koostootmise seadmete jaoks. Liikumatu kütusekihiga biomassi gaasitamise reaktorisse antakse kütus ülalt ja tekkinud gaasid liiguvad kas kütuse liikumisega vastassuunas (nn vastuvoolu skeem) või samas suunas (nn pärivoolu skeem, vt joonis 3.20). Joonis 5.54. Vastuvoolu (A) ja pärivoolu (B) gaasistusreaktorite põhimõttelised skeemid Vastuvoolu skeemi korral sisaldavad gaasid nii pürolüüsi protsessis tekkinud tõrva, tahma kui
3 Fe jm Nikroom 80 Ni L 7001) Kütteelemen- 20 Cr Kal. 1250 tide materjal Nimonik 75 77 Ni 800 Termopaaride 20 Cr ümbrised, 2,5 Fe gaasiturbiinide jm. labad Inkonell 80 Ni - Keemiatöös- 14 Cr tuse seadmed, 2 Fe kuumutusele- jm. mendid Hastelloi 55 Ni 800 Keemiatöös-
Soojusallika järgi liigitatakse laevakatlaid kütuste põletamisel eralduva soojusenergia arvel töötavateks koldega aurukateldeks, heitsoojust (heigaaside soojust) kasutavateks utilisatsioonikateldeks ja segatüüpi kateldeks. Koldega aurukatlad töötavad orgaanilistel kütustel (raskekütused, masuudid või diislikütused; LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad.
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused.
1) Nikroom 80 Ni L 700 Kütteelemen- meis ning meditsiinis (kirurgiliste implantaatide val- 20 Cr Kal. 1250 tide materjal mistamiseks). Nimonik 75 77 Ni 800 Termopaaride 20 Cr ümbrised, Ti 2,5 Fe gaasiturbiinide 3 jm. labad Tihedus 4500 kg/m Inkonell 80 Ni - Keemiatöös- Sulamistemperatuur Ts 1660 °C 14 Cr tuse seadmed, Kristallivõre K8 2 Fe kuumutusele- Tõmbetugevus Rm Puhas Ti 200...300
annaabi.ee 
