üksikust hapniku- või põlevgaasiballoonist vähemalt 5 m kaugusel. Kuni kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas võib iga keevituskoha jaoks varuks olla üks hapniku- ja üks põlevgaasiballoon. Seejuures tuleb töös olevat ja varuballooni soojuskiirguse eest kaitsta metallekraaniga. Üle kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas peab olema korraldatud tsentraalne gaasivarustus. Seejuures peavad hapniku- ja põlevgaasikeskus paiknema ruumides, mis on teineteisest eraldatud gaasitiheda tuletõkkeseinaga. Põlevgaasi keskuses peab gaasi jaotustorustikul enne üldventiili olema tagasilöögiklapp. Tuletöö tegemisel ajutises töökohas peab gaasiballoon paiknema töökohast vähemalt 10 m kaugusel, olema püstiasendis või transpordikärul. Gaasivoolik peab ballooni ja gaasipõletiga olema ühendatud spetsiaalse kinnitusklambriga. Juurdepääs gaasiballoonile peab kõikidest külgedest olema vaba.
Täielikult survestatud tankidega gaasiveolaevad olid esimesed laevad, mida hakati kasutama veeldatud naftagaaside ja ammoniaagi veoks. Seda tüüpi tankeritel säilitatakse gaasi veeldatud olekus ümbritseva keskkonna temperatuuril silindrilistes või kerakujulistes mahutites kuni 17-baarise rõhu all. Täielikult survestatud tankerite mahutavus ei ületa 2000 kuupmeetrit. Täielikult survestatud tankidega tankeritel on lastipumpamisseadmed paigutatud ülemisel tekil asuvasse ruumi, mis on gaasitiheda vaheseinaga jaotatud mootori- ja pumbaruumiks. Mootoriruum hoitakse võimsate ventilaatorite abil ülerõhu all, vältimaks gaasi tungimist sinna. Veeldatud gaasi tankeritel ei tohi olla torude ühendusi allpool tekki. Kõik vajalikud torujuhtmed sisenevad tanki üle teki ulatuva kupli kaudu. Ka veeldatud gaasi lastimise ja lossimise pumbad asuvad tekil. Veeldatud gaasi lastimiseks ja lossimiseks on tank varustatud lasti torujuhtmega, mis
annaabi.ee 
