muuta kivisütt tahkest olekust gaasilisse ja vedelasse olekusse . Kivisöe gaasistumine lagundab kivisütt osakesteks , tihti peale allutades seda suurele temperatuurile ja rõhule, kasutades veeauru ja kindlat kogust hapnikku . Tulemusel tekib süsinik monoksiidi (CO) ja vesiniku segu . Vanasti muundati kivisüsi gaasilisse olekusse, mida juhiti tarbijatele ahjukütmiseks ja toidu valmistamiseks . Tänapäeval asendab seda maagaas mida peetakse ohutumaks. Lõuna-Aafrika kasutab gaasistunud kivisütt kuna nendel on naftasaaduste puudus. Kivisüsi saab olla muundatud vedelaks kütuseks nagu diisel ja bensiin. Protsessis kasutatakse katalüüse mis moodustavad süsivesinikke mida hiljem töödeldakse vedelkütusteks . Kõik selliste vedelkütuste valmistamisprotsessid vabastavad süsinik dioksiidi palju rohkem kui vedelkütuste valmistamine petrooliumist . Kuid plaanitakse ka vedeldamis projekte ,süsinik
raske. Selleks vajati uusi värve ning värvimenetlusi. Töötati välja dispersioonvärvid, mida kasutatakse sünteetiliste kiudude, eriti polüestri trükkimiseks ja värvimiseks. Värvaine on vees lahustumatu. Ka trükipastas on see peente tahkete osakestena ehk disperssel kujul – sealt ka värvi nimetus. Kuumutades dispersioonvärv sublimeeritakse – viiakse tahkest olekust otse gaasilisse. Värvimiseks paisutatakse ja pehmendatakse kiude, et gaasistunud värviosakesed saaksid neisse sulanduda. Hiljem kui kiud jälle kokku tõmbuvad, jäävad uuesti tahkestuvad värviosakesed neisse kinni. Kiu pehmendamiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeval kasutatakse kõrgel rõhul või temperatuuril (130- 210ºC) värvimist või paisutatakse kiud abiainete (carriers) abil. DISPERSIOONVÄRVIDE TRÜKIMENETLUSED: 1. Otsetrükk. Puuduseks on polüestri halb niiskusimavus ja sellest tulenevad ebaühtlane
Tuha sulamine ummistab ja rikub resti, lisaks võib ka keraamiliste koldepindade temperatuur jõuda ohtlikult kõrgeks ja keraamika ei pea sellele vastu ja võib hakata sulama. Seega iga kolde konstruktsioon on ette teatud niiskusega kütuste põletamiseks. Põhiline osa biokütustest ja turbast saadavast soojusest eraldub mitte kütusekihis, vaid kolderuumis, sest nende kütuste lendainesisaldus on kõrge. Pürolüüsi tulemusel gaasistunud lendaine põlemine algab kolderuumis temperatuuril 500 600°C. Et lendaine süttiks, on vajalik piisavalt kõrge temperatuur ja lisaks tuleb kolderuumi anda värsket hapnikurikast õhku. Kui resti alla antavat põlemisõhku nimetatakse tavaliselt primaarõhuks e altõhuks, siis lendaine põlemiseks vajalikku lisaõhku nimetatakse sekundaarõhuks e pealtõhuks, kusjuures sekundaarõhu vajadus ületab nende kütuste põletamisel primaarõhu vajaduse. 5.2.3 Restkolded
annaabi.ee 
