metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Funktsioon inimorganismis Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Kasutatud kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng041.pdf
gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures koguses lämmatav, hapnikku sisaldavad gaasisegud on ohutud. Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil
27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsiooni puhul on ained pinnakihis ning absorptsiooni puhul neelduvad gaasid või gaasisegud vedelikku. Harvemal juhul mõeldakse absorptsiooni all ka gaaside tahkisesse imendumist. 30. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsetel ainetel puudub vastumõju veega, seega nad ei märgu(metallid). Hüdrofiilsetel ainetel vastumõju olemas ehk märguvad. Tärklis, anorgaanilised ained. 31. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, mille osakeste läbimõõt on 10-9...10-6 vahel
Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Toime inimesele ja ohud Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav. Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks.
Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav. Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks.
Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segunedes hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. 2.5 Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30% asendamine on surmav. Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks.
erinevad normaaltingimustest saadakse seos gaasi ruumala ümberarvutamiseks normaaltingimustele (P0, V0. T0): P0*V0/T0=P*V/T Absoluutne temperatuur on Kelvini astmikul aluseks (273 K=0 C). keskmiseks toa temp. loetakse 20 C. T=273 + t(C) AVOGADRO SEADSU: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel rõhul ja temp. võrdse arvu molekule. Gaasi molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 l. gaasi moolide arv võrdub gaasi maht liitrites normaaltingimustel jagatud 22,4. 4.3 Gaasisegud. Partsiaalrõhkude seadus GAASISEGUD: 1801 a. formuleeris Dalton partsiaalrõhkude seaduse: ideaalgaasisegu üldrõhk on võrdne kõikide komponentide osarõhkude summaga: P=p1+p2+p3+...+pn PARTSIAALRÕHK(pi) on rõhk, mida segu komponent omaks kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala: pi/P=ni/n=Xi -> pi=xi*P Xi on komponendi moolmurd konsent. Gaasi segus, kui komponendi moolide arv on: n=n1+n2...+nk
Termotuumareaktsioonid Heeliumi süntees vesinikust: 3 H+2 H4 He+1 n 1 1 2 0 1 grammi He tekkimisel deteeriumist ja triitiumist vabaneb 4,2×1011 J energiat, Samasuure koguse saame 10 tonni diislikütuse põletamisel, Selle aluseks ikka endine massidefekt, valemikujul: E=mc2 200 Teller-Ulam vesinikupomm 201 Gaasisegud Kui gaasid omavahel keemilisi ühendeid ei moodusta, siis segunevad nad igasuguses ruumalalises vahekorras tegemist on homogeensete süsteemidega. Järelikult on gaasisegude füüsikalisi omadusi (tihedust, erisoojust jne.) võimalik arvutada üksikute koostisosade omaduste põhjal need omadused nn. aditiivsed. 202 Gaasisegud Nii võrdub gaasisegude rõhk üksikute gaaside partsiaalrõhkude (osarõhkude)
M/M=n=V(1)/22,4. eri tüüpi orbitaalide liitumise teel hübriid orbitaalideks. Mille ekvivalendiga. 4.3 Gaasisegud kattumine sidemete tekkel on suurem s ja p orbitaalidel eraldi. 1s- Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis 1801.a.formuleeris J.Dalton partsionaalrõhkude seaduse- orbitaali ja 2p orbitaalist tekib 3 orbitaali, mille vaheline nurk on
elem-i aatomi ekti sidumise võimet. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel rõhul ja koosn avogadro seaduse kohaselt kahest atmst. N: Cl2;O2;H2 jne. Perioodides kordub elem-de välisekt.kihi struktuur, millest ongi temperatuuril võrdse arvu molekule. M/M=n=V(1)/22,4. Ühe mooli gaasilise aine ruumala norm. tingimusel on 22,4 dm 3. ting keem-te om-te korduvus. Elem kuul rühma, millisele orbit-le 4.3 Gaasisegud Põhimõisted tema aatomis tuleb viimane ekt. Perioodi piirides muutub elem-de 1801.a.formuleeris J.Dalton partsionaalrõhkude seaduse- Aatom elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma- iseloom metall mittemetall. Rühmas, kus ekt. kihtide arvu ideaalgaasi segu üldrõhk on võrdne kõikide komponentide dused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis
+Aktiivse Gaasi keskkond ). Aktiivse kaitsegaasi kasutamisel mingi osa sellest laguneb keevituskaares ja reageerib keevitatava metalliga. Argooni segu süsinikdioksiidi või hapnikuga on näiteks aktiivne gaas. Keevitamist süsihappegaasis kasutatakse peamiselt konstruktsiooni- ja vähelegeeritud teraste puhul. Gaasi osa eelmainitud keevitusprotsessides on äärmiselt tähtis, määrates ära protsessi karakteristika ja tulemuse. Erinevate materjalide keevitamiseks on välja töötatud erinevad gaasisegud. 1.3. MIG keevitusgaasid maht bar liitrit 50 50 200 10000 40 40 150 6000 10 10 200 2000 EN 440 - G 46 3 M G3Si1, : EN 440 - ; G - ; 46 - ; 3 - ; - ; G3Si1 - . , G3Si1 1.8.4: EN 440 - G3Si1 1.8.2. ,
Suhtelist tihedust kasutatakse sageli gaaside molaarmasside määramiseks. Gaasi tihedus on gaasi mass teatud kindlas ruumalaühikus. Kuna gaaside tihedus on väike, siis võetakse ühikuks g/dm3. Normaaltingimustel saame arvutada tihedust molaarmassi ja molaarruumala abil: Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist. Teades, et aine mass m=n.M ja V=nRT/P, saame arvutada gaasi tiheduse antud temperatuuril ja rõhul: Gaasisegud Daltoni seadus: Gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Segus iga gaas paisub ja omandab sama rõhu (antud gaasi osarõhk), mis tal oleks, kui ta oleks üksi samas mahutis. Osarõhk - rõhk, mis oleks antud komponendil samas ruumalas, kui teised komponendid puuduksid. kus Ci on vastava komponendi moolimurd gaasisegus. Segu ruumala on võrdne komponentide osaruumalade summaga.
p2 = 0,84 MPa . 4.Ülesanne: Määrata SI-süsteemis atsetüleeni (C2H2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi (CO) gaasikonstandi väärtused. Lahendus: C2H2 = 26 R = 8314/ = 8314/26 = 319,8 J/kg K CO = 28 R = 8314/ = 8314/28 = 297 J/kg K CH4 = 16 R = 8314/ = 8316 = 520 J/kg K . 3. GAASISEGUD. 3.1. Ideaalsete gaaside segud. Soojustehnikas puututakse sagedasti kokku mitmesuguste gaaside segudega (õhk, põlemisgaasid, gaaskütused jne.). Töötava kehana ei kasutata termodünaamikas mitte ühte gaasi, vaid gaaside segu, mis pole keemiliselt omavahel seotud. Sellise segu näiteks on meid ümbritsev õhk. Kuiv atmosfääri õhk koosneb lämmastikust, hapnikust ja teistest gaasidest. Gaaside segud on ainete põlemisel tekkivad gaasid. Sellistes segudes on lämmastik N2,
praktilise töö jaoks vajaliku miinimumiga. Sukeldumisõnnetused võivad juhtuda hinge kinni pidades, hingamistoruga ja sukeldumisseadmetega sukeldumisel. Kuigi õnnetuse tagajärjed on osaliselt samad, on mehhanismid ja kahjustused väga erinevad ja nende vahel tuleb ranget vahet teha. Terminoloogia Sukeldumisõnnetus – tervisekahjustused, mis tekivad sukeldumise tagajärjel. Neid tekitavad füüsikalised muutused, millele alluvad gaasid ja gaasisegud muutuva ümbritseva rõhu juures. Seejuures on põhimõtteliselt ebaoluline, kui kaua või kui sügavale sukelduti. Apnoesukeldumine – sukeldumine hinge kinni hoides ilma abivahenditeta. Hingamistoruga sukeldumine – sukelduja ujub enamasti napilt veepinna all ja hingab õhku 30 kuni 35 cm pikast torust. Kui ta sügavamale sukeldub, peab ta hinge kinni hoidma ja muutub seega apnoesukeldujaks. Hingamisseadmetega sukeldumine – sukelduja hingab vee all rõhu all olevat gaasi, millega teda
annaabi.ee 
