magnettorme. · Fotosfäär on granulaarne , seal on graanulid (heledamad laigud), mille läbimõõt võib olla kuni 1000 km. Püsivad kuni 10 minutit, siis kaovad ja tekivad uued. Gaasijoad Päikese pinnal graanulid. · Tumedad laigud. Väiksemate eluiga mõni päev, suurematel mitu kuud (mitukümmend km läbimõõt). Magnetväli laikude piirkonnas. Laikude ümber tekivad heledamad piirkonnad faklid. · Tulekeeled ümber päikese, lühiajalised gaasipursked, mis ulatuvad kromosfääri loited. Väga võimsad gaasipursked on protuberantsid. Kui rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust
1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale. 2) Päikese kroon, mis on samuti hõre vesinik, kuid temperatuur on tunduvalt kõrgem. Krooni läbimõõt on tohutu suur, olles suurem isegi Päikese läbimõõdust. Kroon tuleb nähtavale ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. Päikese atmosfääris tekivad nähtused loited ehk protuberantsid , mis on võimsad gaasipursked Päikese pinnalt kromosfäärist. Päike kaotab sadu tonne vesinikku ööpäevas tänu loidetele. Loidetelt tulevate vooludega mõjutab Päike otseselt Maad (näiteks põhjustades virmalisi). 6. Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb nii nagu gaasiline keha võib pöörelda erinevate kiirustega. Pöörlemiskiirus ekvaatoril on 25 ööpäeva, poolustel aga 35 ööpäeva, seega Päike pöörleb vööndite kaupa. 7. Kust saab Päike energiat? Heeliumi tekkimine Päikesel:
Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad Päikese sisemusse tagasi. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale. 4.Milline on Päikese atmosfäär ? Algab fotosfäärit kõrgemal ja koosneb kahest kihist: 1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C 400 000 C. 2)Kõrgem kiht ehk Päikese kroon (hõre kuum vesinik) ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale .Temperatuur küündib 2 miljoni kraadini (Celsiuse järgi). 5.Kuidas Päike pöörleb? Päikese pöörlemist näitab tema laikude liikumine
Katastroofi muudab keskkonnakahjude mõttes ülisuureks mere põhjas 1500 m sügavusel paikneva ohutussüsteemi rike. Puuraugud on varustatud lekkeid ärahoidva hiigelsuure klapiga BOP (blowout preventer) massiga 450 tonni. Lekke peatamiseks on mitmed erinevad lahendused ning seadme rike on asjatundjate arvates väga mitmete erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemus.Samas võib enamiku keskkonnakatastroofide kohta öelda, et need on erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemuseks. Kontrollimatud gaasipursked on uute naftapuuraukude rajamisel suhteliselt sagedased, Mehhiko lahes umbes 7 juhul 1000-st.Kuigi peamine vastutus katastroofi eest lasub BP-l kui naftaplatvormi kasutajal, siis süüdistusi on edasi suunatud ka plahvatusest kaks päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida
Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine
Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine
Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele -- kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent -- metaan -- moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme
Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tema täpsustatud diameeter on 2760 km. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Temperatuur -236°C. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele, kuni 75 km kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 m/s. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 m/s. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent, metaan, moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust, pinna albeedo ulatub 90%-ni
välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. Galaktiline geiser Eespool kirjeldatud tähe surma tagajärjel liikuvate gaasivoogude kõrval on meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel Suure Vankri tähtkujus asuvas galaktikas NGC 3079 avastatud gaasipursked tõelised hiiglased. Umbes 6 miljoni kilomeetrise tunnikiirusega liikuv gaas paiskub jugadena välja galaktika tsentrist. Gaasimass on tohutu ja lähivaatel nähtavad neli juga on igaüks umbes 75 valgusaasta jämedused. Joad hajuvad galaktika tasapinnast umbes 2000 valgusaasta kaugusel ja pritsmed langevad tagasi galaktika südamiku suunas. Teadlaste hinnangul on pursked perioodilised ning toimuvad iga 10 miljoni aasta järel.
kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel.
Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele -- kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. 5 Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent -- metaan -- moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid
Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur 236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent metaan moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud
Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga,
Terava serva annab Päikesevalgust kiirgav pind, seda nimetatakse fotosfääriks. (Päikese kõige pealmine kiht, mida meie näeme). 3. Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pin koosnebki graanulitest. 4. Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 5. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 6. Kuidas saab Päike energiat?
Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele - kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris
Saturn, Uraan, Neptuun). 58. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist, kaugus Maast on 150 miljonit kilomeetrit. 59. Miks näib Päikese serv teravana? Terava serva annab Päikesevalgust kiirgav pind, seda nimetatakse fotosfääriks. 60. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfääri võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 61. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 62. Kust saab Päike energiat?
annaabi.ee 
