.................................................................................................. 11 2 1. Scrubber Scrubber — seade, mida kasutatakse tahke või gaasilise valdkonda lisandetest puhastamiseks erinevate keemiliste protsessides. Gaasi puhastamine lisanditest scrubberi abil kuulub märg puhastusmeetodile. Selline meetod põhineb gaasipuhastus vedeliga (tavaliselt veega) maksimaalselt arenenud vedelkontakt pinnaga aerosooli osakestega ja suure intensiivsusega puhastatud gassi ja vedeliku segamine. Antud meetod võimaldab teil eemaldada gaasisd tolmu osakesed, suitsu, udu ja aerosooli (tavaliselt soovitamatu või kahjulikud) peaaegu erinevate suurustega. Scrubberid jagunevad järgmiselt: Pakitud scrubber Tsentrifugaal scrubber Vahu scrubber Venturi scrubber 1.1. Pakitud scrubber
PÕLETAMISPROTSESS: 1. Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad: prügi kuhjatakse vettpidavale maa-alale; prügi tihendatakse õhukeste kihtidena; prügi kaetakse kinni (päevane kattekiht igal õhtul, vahepealne ajutine kattekiht, lõplik kattekiht)
• Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1. Tahma ja lendtuha eemaldamine 2. Happeliste gaaside neutraliseerimine 3. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine 4. NOx vähendamine Gaasipuhastus • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine • Tuha ladestamine: – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud) – Lendtuhk on ohtlik
Nende konstruktsioon põhineb tavalistel diiselmootoritel, alandatud on kompressiooniastet. Gaasimootorid on ette- nähtud töötamiseks looduslikul gaasil (pure energy plant). Nad on odavamad diiselmootoritest, milledes kasutatakse tavaliselt kaheastmelist põletamist ja vajalik on 65(113) Villu Vares Energia ja keskkond kompressor ja katalüsaatoriga gaasipuhastus. Nende elektriline kasutegur on piirides 35...42%. Soojust väljastatakse peale mootorist välju- vate gaaside soojusvaheti ka mootoriploki- ja õlijahutist. Lahkuvad gaasid jahutatakse 400 °C kuni 70 °C, väljuva vee temperatuur on kuni 115 °C. Toodetud elektrienergia ja soojuse suhe on natuke alla ühe. Seadme kogukasutegur on 85...92%. Mootorist lahkuvate gaaside temperatuur on madalam, kui gaasiturbiinidel. Ei esine kõrgetemperatuurilist korrosiooni. Joonis 6
annaabi.ee 
