Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning
2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur suureneb - >termotuumareaktsioonid ->protopäike.
joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. 9. Noored- suure heledusega peajada tähed, koosnevad valdavalt vesinikust, stabilised, Päikese sarnased, paiknevad galaktika spiraalharudes, äärealadel. Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest grav jõul. 11. spiraallaine kujuneb täheobriitide korrastatuse tõttu. (täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 13. Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omadega. 14. kvasarite ja aktiivsete tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirgusele. 15
9 korda rohkem soojust kui ta päikeselt saab, pilvedes temp -140 kraadi, maapinnal -125 kuni 17 kraadi.elu võimalik jupiteri kuudel.HIIDPLANEET:jupiteri tüüpi planeedid, mis on päikesesüsteemis kõige suurema massiga planeedid, koosnevad gaasidest ning jääst,pole tahket pinda ja vaadeldav vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum(jupitrer,saturn,uraan,neptuun)TÄHT:tekivad iseenda raskusjõu müjul kokkutümbuvast gaasipilvest, esialgne koostis ühesugune(70%vesinikku,29%heeliumi,1%kosmilist tolmu) Tähtede areng kestab miljardeid aastaid ja tähe kujunemine ja elutee sõltub tähe massist ehk gaaasist.Täht kiirgab vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideksUNIVERSUM:maailmaruum,mis sisaldab kogu ainet ja energiat, universum tekkis Suure Pauguga ja jätkab oma laienemist, see toimus umbes 13.7 miljradit aastat tagasi.Kosmoloogia tefeleb universumi arenguga
Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja
IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3
Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt. Selline sündmus ei toimu aga kiiresti - kahe galaktika liitumine toimub miljonite või isegi miljardite aastate jooksul. Galaktikate kokkupõrge ei ole nii vägivaldne. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt, võrreldes nende alguse kujuga. Galaktikate arengut mõjutavad palju ka omavahelised möödumised ja kokkupõrked. Galaktikate teke Tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult, gaasipilvest gravitatsiooni jõu toimel. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga. Galaktikad on väga keerulise ehitusega. Esimesed galaktikad tekkisid, kui Universum oli alla ühe miljardi aasta vana. Esialgu tekkinud süsteemid. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega.Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte, tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki. http://et
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ning tekkisidki galaktikad(algselt kvasaritena). Tähtede teke Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on 70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Päikesesüsteemi teke 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
UNIVERSUM Merlin Kitsingi Meie universumi ajaloost? · Universumi ajaloo vaatlust alustame hetkest, kus temperatuur on jõudnud tasemeni, mil keskmise footoni energia on võrdne prootoni-antiprootoni paari seisuenergiaga. See on esimene kriitiline punkt maailma ajaloos-aine eraldumine antiainest. Suur Pauk · 21.sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga. · Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilvest, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel. · Suur Pauk oli hüpnootiline sündmus 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk · Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt
tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19. Mis on asteroid? On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult ebakorrapärased. 20. Kirjeldage asteroidide liikumist? Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitie vahel, samas on ka neid kelle tee lõikab Maa orbiiti. Kuna neid on palju ja nad võivad üksteisele läheneda võib toimuda kokkupuuteid
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3
Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille
Tähtede evolutsioon Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb
Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised
maa täpselt sama kiiresti kui ta pöörleb ümber oma telje. 9.mille poolest on tuntud Jupiteri kaaslased ja Euroopa? Jupiteri kuude abil määras valguskiiruse taani astronoom Ole Rømer. Europa on kuulus kuna seal on võimalus, et eksisteerib elu, kuna seal on jää ja soe tuum. 10.selgita päikesesüsteemi ja planeetide tekkimist? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus
sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning
2 Iseloomusta Täheparvi. Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid: 1) Kerasparved- kus tähtede tihedus tsenri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) 2) Hajusparved- tähed jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (neid on väga palju meie galaktika sees) Millest tekivad Tähed? I etapp- Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma. See protsess võtab väga-väga kaua aega. II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid, mida nim. Gloobuliteks (lad. Globulus kerake), mis on tähealged. III etapp- Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temperatuur tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemist Maailmaruumi. Seetõttu me Tähte veel ei näe.
Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi .
13. märtsil 1781. aastal märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan. Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom,matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. 12. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. 13. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa, Marss ja arvatavasti ka Phaeton. (esialgsest protoplaneedist jäi alles vaid sajandik) 14
gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab parasjagu nii tihedaks et teda kokku suruv gravitatsioonijõud ja paisutada püüdev gaasirõhk oleksid võrdsed. Tähtede tekkimine ja areng Prototäht- moodustuv täht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks täheks kokku tõmbuma, peab ta olema: *Väga jahe *küllalt massiivne *tihke Gaasipilve kokkutõmbumisel vabanev energia väljub gaasipilvest soojuskiirgusega, mis omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk suureneb, kokkutõmbumine lõpeb,tekib prototäht mis tekitab pilve välisosa langemist, toimub tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat). Tähe elukäik prototäht-> punane hiid-> valge kääbus
· Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV. Kui temp on tõusnud 106 C siis algavad termotuumareaktsioonid täht plahvatab ja
sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Kuidas planeedid tekivad? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse
· Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV. Kui temp on tõusnud 106 C siis algavad termotuumareaktsioonid täht plahvatab ja
Valge kääbus läbimõõt on võrreldav maa omaga, aga tihedus on miljon korda suurem maa omast. Selline täht kiirgab vähe aga kestab kaua. Suuremate tähtede(päiksest umbes 5 korda suuremad) evolutsioon on tormilisem. Suur täht ei stabiliseeru, vaid plahvatab supernoovana. Ainult supernoova käigus tekivad rauast raskemad elemendid. Suuremad tähed plahvatavad, kuna nad on raskemad ja saavad sünteesida raskemaid elemente. Raua tekkimisel täht lõpeb. Kui gaasipilvest tekkiv gaasikera mass on liiga suur, ei teki stabiilset olekut ja tekib hoopis mitmiktäht. Pruun kääbus on täht, mis saavutanud piisavat temperatuuri,et sünteesida vesinikust heeliumi. Kiirgab vähe ja temp madal. Galaktikad Tähesüsteemi, milesse kuulub päike koos oma planeetidega, nimetatakse galatikaks. Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba. Näha pimedamal sügisööl. Seal asub palju nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. Tähtede tihedus
ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning
gravitatsioonilisest mõjust. 36. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Tänu loodelistele jõududele Maa pöörlemine aeglustub ja seetõttu Kuu kaugus mast suureneb. 37.Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörlemistelje asendi muutumine ajas. Põhjuseks on see, et Päikese poole pööratud kluge tõmbab Päike rohkem kui tagumist ja tekib vurri efekt. 38.Millest tekkisid planeedid? Päike tekkis gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmust ja gaasipilvest. Päikese pöörlemise käigus viskus osa ainest eemale ja sellest tekkisidki planeedid. 39.Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Planeetide tekkimisel raskemad osakesed jäid tugevama tõmbejõu tõttu päikese lähedelae ja nendest tekkisid Maa tüüpi planeedid. Ning kergemad osakesed said lennata kaugemale ja nenedest moodustusid hiidplaneedid. 40.Mis on Oorti pilv? Päikese-eelse gaasipilve jäänuk. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja glaasist kehad.
Tähed liiguvad juhuslikes suundades. Võrreldes spiraalse galaktikaga sisaldab elliptiline galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu. Osades galaktikates gaas ja tolm puuduvad. Korrapäratutel galaktikatel kindel struktuur puudub. Need sisaldavad nii noori kui ka vanu tähti. Tähti tekib pidevalt juurde. Korrapäratud galaktikad sisaldavad väga palju gaasi ja tolmu. Tähed ja gaas liiguvad korrapäratult ringi. Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest gravitatsioonjõu toimel. Galaktikad kasvavad oma arengu käigus. Valdav enamus universumis leiduvatest galaktikatest on ellipsi kujuga või spiraalsed. Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe tekkimisega. Selle tekitab hiiglasliku molekulaarpilve gravitatsiooniline kollaps. Elliptiliste galaktikate areng on kiire. Varem tekkinud suured tähesüsteemid põrkuvad omavahel ning nende ühinemise tulemusena saadakse veel suurem elliptiline galaktika
Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Planeet ei pöörle Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid peaaegu risti, sest tema telje kaldenurk on ainult 8 kraadi. Pöörlemisperioodi väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille
täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14- 16 tundi). 14. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid.
Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan;päikesesüstm kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar teooria a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.
spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras", harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis. Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. [2] GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu
tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Selle kohta,mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Koostas: Kairi Nerot 12 C klass
Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus;
See, kõrge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on tänapäeva kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka Eesti astronoomid. 10 9.9. GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap, mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki- galaktika kujuneb mitte
suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht
mingi küllalt suure keha purunemine - seda tõendab peaaegu puhtast rauast koosnevate meteoriitide Maale langemine. Ainus tuntud kosmiline mehhanism raua eraldamiseks "kivist" on aine gravitatsiooniline kihistumine küllalt suure planeedi sisemuses. Et seda rauda kätte saada, tuleb planeet purustada. Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese- eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa (kauguseni umbes 1000 a.ü.) moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema (kuni 0,1 pc e. 20 000 a.ü.) aga hõre gaas. Tänu suurtele mõõtmetele võib selle mass olla küllalt suur, võrreldav isegi Päikese massiga. Selline on meie praegune ettekujutus Päikese ja tema perekonna kujunemisest. Kasutatud kirjandus: 1)Lisa Miles ja Alastair Smith Astronoomia & Kosmos``Koolibri`` 1999
piirkonda. 26) Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. 27)Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? 0,1-50 päikese massi 28)Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui gaasipilvest eralduva gaaskera mass on väga suur, üle 100 Päikese massi, näitavad võrrandid, et stabiilset seisundit ei saabu ja tähte ei teki. Ta jaguneb juba enne vesiniku süttimist mitmeks eraldi keraks. Kui aga tekkinud tähe mass on alla kümnendiku Päikese massist, siis on kiirguse lahkumine nii lihtne, et tähe sisetemp ei tõusegi 10 miljoni kraadini. 29)Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Kuna ainult noovade ja supernoovade abil on võimalik sünteesid rauast raskemaid
planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu
kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. MAA teke ja areng 1. Esimene teooria a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Teine teooria Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi-väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollabeeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad
kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid P oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ja hõredast gaasipilvest mis enda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini põõrlevaks lapikuliseks kettaks. (Nebulaarhüpotees). Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse P tuumas ümber heeliumiks. P energiaallikad P saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest
Planeedis tekkisid kosmilise tolmu e tähetolmu osakeste tõmbumisel üksteise külge. 39. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 40. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. 41. Mis on Linnutee? Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 42. Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo. 43. Kuidas klassifitseerida galaktikaid
tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid · Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht
millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? Arvatakse, et ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi moodustus tihedast gaasipilvest Päike. Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres
mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 30 000LY) paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) Päikesesüsteem - Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga 1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus
seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam
annaabi.ee 
