orgaanilisi aineid kasutades valgusenergiat.Fotosünteesi käigus saaksin nad eluks vajalikku energiat, kui aga kuu, üks tähtsamatest valgusallikatest kaoks muutuks elusolendite elu maapeal raskeks. Kuu moodustus tõenäoliselt protoplanetaarsest pilvest umbes 4,6 mrd aastat tagasi samal ajal, kui meie päikesesüsteemgi.Kuu päritolu kohta on olemas kolm teooriat: 1)kaksikplanetaarne hüpotees väidab et Kuu ja Maa,kui ühtne kaksiksüsteem,moodustusid päikesesüsteemi algusaegadel tolmu ja gaasipilvedest 2)eraldumishüpoteesi järgi eraldus kuu Maa vahevööst pärast Maa tuuma moodustumist 3)haardhüpoteesi järgi on Kuu planetaarne keha,mille Maa haaras kaasa heliotsentriliselt orbiidilt.. Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi.Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse4)kokkupõrke hüpoteesi:Maa põrkus ühe väga suure objektiga(umbes niisama suurega kui marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist.On veel palju
.. · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest
teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt tavateleskoobiga ei näe. Infrapunakiirgust võtavad vastu tehiskaaslased ja maapealsed teleskoobid. Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed. Ultraviolettkiirguse ehk lühilaine kiirguse saavad teadlase teavet tähtede koostise kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase.
000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranzid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K) 35.millises vahemikus on tähtede massid, absoluutsed heledused Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 50 Päikese massi Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,000013< L < 500000 36.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng A)Tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest B)Täht ilmub nähtavale siis, kui temperatuur pilve keskmes on piisavalt kõrge (umbes 3000 K) C)Täht jätkab kokkutõmbumist ja kui temp. tähe keskmes on tõusnud 107 kraadini, siis algab termotuumareaktsioon D)Kui suurem osa vesinikust on muutunud heeliumiks, siis hakkab täht paisuma ja muutub punaseks hiidtäheks E)Tähe heeliumist koosnevas tuumas algavad tuuma-reaktsioonid, mille käigus tekivad raskemad elemendid F)Nende käigus
koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema asub Päike. II Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. III - kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid
kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel. Galaktikate tekke algus jahtudes kokkutõmbuv gaasipilv Galaktikasuurune algne gaasipilv koosneb iseenda üldises raskusväljas küllalt kiiresti liikuvatest pisematest gaasipilvedest. Need pilved põrkuvad omavahel ja kuna pilvede omavahelised kiirused on hulga suuremad pilveaine soojuskiirusest, tekivad põrkumisel kindlasti lööklained.Lööklaine kuumutab pilveaine üles ja hajutab selle.teiselt poolt võivad aga lööklaine tekitatud tihendid ka kiiresti jahtuda ja muutuda tähtedeks. Kuna põrgetel hajub osa pilvede liikumise energiast, langevad põrkunud pilved protogalaktika keskme suunas.
- tuum, kus toimub termotuumareaktsioon, kiirgusvöönd ja konvektsioonivöönd - seda sõltuvust väljendab HR-diagramm (Hertzprungi-Russelli diagramm) - fotosfääri kohal on Päikese atmosfäär, mis jaguneb kaheks kihiks kromosfäär - (vt. õpikust lk 67) ja kroon - tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest - tähti iseloomustatakse tähesuurusega, kõige heledamad 1. tähesuurus ja - täht ilmub nähtavale siis, kui temperatuur pilve keskmes on piisavalt kõrge kõige nõrgemad silmaga nähtavad tähed 6. tähesuurus (umbes 3000 K) - teleskoobiga on näha kuni 24. suurusjärgu tähti - täht jätkab kokkutõmbumist ja kui temp. tähe keskmes on tõusnud 10 7 kraadini,
nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide
Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) o Nebulaarhüpoteesid (ladina k. nebula pilv, udukogu) Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. o Katastroofihüpoteesid o (1.+2.) nn. kaasaegsed hüpoteesid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4.568 miljardit aastat tagasi
olla aine valgumine musta auku. nikonstant ja M on musta augu mass. Kvasarite avastamine 1964. aastal vallandas nii mustade aukude teoreetilise uurimise puhangu kui ka püüdlused neid vaadelda (joon. 4.5). Sellelt pildilt on näha Päikesest kakskümmend korda suurema massiga tähe arengulugu. Sellised tähed moodustuvad gaasipilvedest, mis sarnanevad Orioni udukogus olevatega (joon. 4.6, lk. 24). Sellal kui 22 gaasipilved nende endi gravitatsiooni mõjul kokku tõmbuvad, gaas kuumeneb ja saab lõpuks küllalt tuliseks, et algaks tuumasünteesireaktsioon, mis muundab vesiniku heeliumiks. Selles
Nii suure heleduse tekkemehhanismi ainsaks seletuseks nikonstant ja M on musta augu mass. saab olla aine valgumine musta auku. Kvasarite avastamine 1964. aastal vallandas nii mustade aukude teoreetilise uurimise puhangu kui ka püüdlused neid vaadelda (joon. 4.5). Sellelt pildilt on näha Päikesest kakskümmend korda suurema massiga tähe arengulugu. Sellised tähed moodustuvad gaasipilvedest, mis sarnanevad Orioni udukogus olevatega (joon. 4.6, lk. 24). Sellal kui gaasipilved nende endi gravitatsiooni mõjul kokku tõmbuvad, gaas kuumeneb ja saab lõpuks küllalt tuliseks, 23 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI et algaks tuumasünteesireaktsioon, mis muundab vesiniku heeliumiks. Selles protsessis tekkinud soojus
annaabi.ee 
