1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus · suur rauast hooratas · kuumtoru süütesüsteem (patent 28022)
1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902. a töötasid Gottlob Honold ja Robert Bosch välja kõrgepinge süütesüsteemi ja süüteküünla; 1912. a toodeti Deutzis esimene kütuse sissepritsimisega keeriskambermootor; 1957. a esitles Felix Wankel NSU-s oma esimest rootormootorit. [6], [7] 2
sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta
Saj. oli põhiline energia allikas tööstuses aurumasin, mis pani liikuma vajalikke seadmeid, laevu, ronge jne... · Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. · Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. Uued tehnoloogiad · 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. · 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal
.......................................................................16 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest Esimene sisepõlemismootori (gaasimootor, kütuseks õhu ja valgustusgaasi segu) ehitas 1860. aastal É. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A .Otto (patenteeritud 1876. aastal). Oluliselt mõjutas sisepõlemismootori arengut bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpus. Kompaktse bensiinimootori ehitasid teineteisest sõltumatud C. F
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler
(H2O) ja vääveldioksiid (SO2). Kuigi väävli põlemisel eraldub samuti kasulikku soojust, loetakse väävlit keskkonnamõjude ja ka küttepindade korrosiooniohu tõttu äärmiselt eba- soovitavaks kütuse lisandiks. Tahkekütuse põletustehnoloogiate hulka kuuluvad: · põletamine restil; · tolmpõletamine; · põletamine keevkihis; · tahke kütuse gaasistamine, kusjuures saadud gaasi võib põletada katlas, aga ka kasutada gaasimootori või gaasiturbiini kütusena. Põletamine restil Restil põletamine on ajalooliselt esimene tahke kütuse põletusviis. Tänapäeval kasutatakse põletamist restil väikestes küttekateldes ja eelkõige biokütuste korral, aga ka turba ja kivisöe korral. Niiske tahke kütuse põlemist on ülevaatlik vaadelda just restil põletamise näite varal, kus osa protsesse toimuvad kütuse kihis ja osa kolderuumis. Restil leiavad aset järgmised protsessid (vt joonis 3.13):
põletades; 4) liigõhutegur kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe; 5) maagaas sisepõlemismootori toitesüsteemis kasutatav kütus, mis põhiliselt koosneb looduslikust metaanist; 6) saasteainete heitkogused sädesüütega mootori ehk ottomootori heitgaasis sisalduvad süsinikmonooksiidi (CO), süsinikdioksiidi (CO2), süsivesinike (CH) ja lämmastikoksiidide (NOx) ning sädesüütega gaasimootori ja diiselmootori heitgaasis sisalduvad CO, CO 2, CH, NOx, mittemetaansete süsivesinike (NMHC), metaani (CH 4) ja tahkete osakeste (PM) (ainult kompressioonsüütega mootorite ehk diiselmootorite heitgaasis) kogused; 7) saasteainete kontrollsüsteem seadmete kompleks (näiteks õhu väljalasketorustikku sisestamise süsteem, heitgaasi ringlussüsteem, katalüüsjärelpõletamine, tahkete osakeste püüdur, aurustuvate heitmete kontrollsüsteem
annaabi.ee 
