kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Kliima Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179°C; minimaalne -173°C ja maksimaalne 427°C Kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi.
praktiliselt näha. Merkuuri värvus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult. Suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti , sest hõre atmosfäär ei talleta soojust.
Kordamisküsimused kontrolltööks „Molekulaarfüüsika“ 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik kehad koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist
faasis võnkuva punkti vahel. Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega: Lainesagedus: Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt 7. Lainete liigid: Pikilained Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda Ristlained Molekulid võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused: Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus.
Stratosfäär See paikneb 50-55 kilomeetri kõrgusel, alaosa on külmem, temperatuur tõuseb koos kõrguse kasvuga. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse, seega kaitseb elusaid rakke. Mesosfäär See ulatub umbes 80 kilomeetri kõrguseni ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -100-ni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikese mõjul ioonideks ja gaasimolekulid saavad laengu, õhk muutub elektrijuhiks. Esimene selline ioniseeritud kiht asub 50-65 km kaugusel maast. Termosfäär See võtab enda alla ligemale 800 km paksuse kihi. Termosfääris temperatuur pidevalt tõuseb, termosfääri nähtuste alla kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100 km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii
ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Atmosfääri koostis Heelium argoon Vesinik neoon Atmosfääri kaalium koostis süsinikdioksiid Naatrium hapnik Atmosfäär Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre. Gaasimolekulid põrkuvad pinnaga sagedamini kui üksteisega.Võib öelda,et Merkuuril atmofäär praktiliselt puudub.Nagu näitavad tehtud eksperimendid on Merkuuri rõhk Maa omast 500miljardit korda väiksem,mis meil tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatuid luiteid või muid tuule poolt tekkivaid pinnavorme seega arvatakse,et merkuuril pole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Vaadeldavus Maalt on väga raske näha
(1) Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind. Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada
78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku suund, valitsevate tuulte suund. 4. JOONIS: Otsene kiirgus on joonisel kolm noolt päikesest alla Hajuskiirgus
konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp,
Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taeva kehad kiiremini. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdeoksiidist , neoonist ja argonist. Jälgi on ka krüptoonistja ksenoosist. gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja
Miinused Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind. Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada
vahel) ja temperatuuriga ning pöördvõrdeline molekulmassiga. Soojusjuhtivus on ülekandenähtus, kus molekulide soojusliikumise energia kandub omavaheliste põrgete tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada. Hõõrdumine gaasis liikuva keha ja gaasi vahel toimub seetõttu, et liikuva keha pind haarab kaasa ümbritseva gaasi molekule.
Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes
leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 7 11. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10 9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. 12. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti.
Osoonikiht e trihapnikukiht 10-15 km keha telje võnkumine. kõrgusel maapinnast. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Pikilained -gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine Ristlained -molekulis võnguvad levimissuunaga risti. O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab Ringlained -tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse energia teisele molekulile. M(muu aine). O 3 lagunemine valguse toimel. kiirusega
Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km). Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri kuulub 90%atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks.
Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär: Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi
Kirjuta näiteid ainetest, mis toatemperatuuril on gaasid. 6. Mida tähendab sõna agregaatolek? 7. Millises agregaatolekus ainetel on võimalik võre? 8. Millises agregaatolekus ained segunevad iseeneslikult kõige kergemini? 9. Millisel juhul iseeneslikult segunevad vedelikud? 10. Kuidas nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist? 11. Millises olekus ainel on osakeste vahel kõige rohkem tühja ruumi? 12. Millises olekus aineosakesed liiguvad kaootiliselt? 13. Gaasimolekulid liiguvad toatemperatuuril kiirustega mõnisada meetrit sekundis kuni 1500m/s. Kuidas seletada nähtust, et lõhnad tegelikult nii suure kiirusega ei levi? Millistes tingimustes leviks lõhnad suurema kiirusega? Põhjenda oma vastused. 14. Mis on kontraktsioon vedelike puhul? Selgita seda nähtust. 15. Valame kokku liitri bensiini ja liitri vett, saame 2 liitrit. Miks? 9I füüsika (4) 14.september 2012
km 38 252% Maa läbimõõdust Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist · Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neo onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale.
26. Maa pöörlemistelje suuna muutused petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis paigaloleva telje. Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul : füüs pörleva keha telje võnkumine. 27. Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. Lainete liigid pikilained gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Ristlained molekulis võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. lained veepinnal veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 28. Maa kihiline ehitus mandrite all on maakoor 70-80 km. Mere all 8-10 km. Eestis 42-47 km. Maismaal settekiht 4km graniit 40 km. 100 km sügavusel on litosfäär (tahke). Järgmine kiht
Merkuuri vulkaaniline aktiivsus Kosmoseaparaadi Mariner 10 andmete uus analüüs lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust. Mariner 10 Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi
aasta paiku. NASA on otsustanud saata Merkuuri-lähedasele orbiidile kosmoseaparaadi Messenger, mis startis 3. augustil 2004 ja jõuab orbiidile 2009. Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva
konstandid, mis olenevad gaasist. Konstant a iseloomustab molekulidevahelisi tõmbejõude ja b molekulide ruumala. Kui reaalne gaas on toatemperatuuril või sellest kõrgemal temperatuuril ja rõhk ei ole väga palju suurem normaalrõhust, siis saab võib reaalse gaasi kirjeldamiseks kasutada lihtsamat ideaalse gaasi olekuvõrrandit, sest tulemuste erinevus on alla 0,5 %. Ülekandenähtsutest avaldub gaaside korral kõige tugevamalt difusioon, mis on ka arusaadav, sest gaasimolekulid saavad vabalt liikuda. Esineb ka sisehõõre, sest gaasi molekulid segavad põrkumistega üksteise liikumist. Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Gaasid on halvad soojusjuhid, kuna nende soojusjuhtivustegurid on väikesed (soojusjuhtivustegur on võrdeline aine tihedusega). 4.3.2. Vedelikud Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis ja
piir madalamale (8km). Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri kuulub 90% atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks.
kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid) 2. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 3. Reaalgaasi definitsioon ja näide. Reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega, pole võimalik lõpmatult kokku suruda nagu ideaalgaasi Osakeste vahel mõjuvad nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud Gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega Molekulide põrkeid ei saa lugeda absoluutselt elastseks, sest kokkupuutel seintega tekib hõõrdumine Hõredaid reaalgaase saab kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%) N2 78,08; O2 20,95; Ar 0,93; CO2 0,03; Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0,01%; niiskus (veeaur) 1
nulliga. . Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. 5. MOLEKULIDE KIIRUSED. MOLEKULIDE JAOTUS KIIRUSE JÄRGI. Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. Temperatuuri tõustes gassi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. Gaasimolekulid liiguvad väga erinevate kiirustega. Põrkudes omavahel ning anuma seintega, muutuvad nii kiiruse väärtus kui ka liikumise suund pidevalt. Igas sekundis toimub ühe molekuliga umbes 10^9 põrget. 6. IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND. ISOPROTSESSIDE GRAAFIKUD. Ideaalse gaasi olekuvõrrandiks nim seost p=nkT, kus n on molekulide kontsentratsioon, k Boltzmanni konstant ja T gaasi absoluutne temperatuur. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi saab esitada ka ainult makroparameetrite abil:
abil: [ ] −1 z RT1 V A= 1− 1 . (2.41) −1 V2 Seostest (2.40) ja (2.41) saab leida ka ideaalse gaasi töö polütroopses protsessis võttes =n . 2.6. Gaasimolekulide jaotus kiiruste järgi. Gaasimolekulid liiguvad väga erinevate kiirustega. Põrkudes omavahel ning anuma seintega, muutuvad nii kiiruse väärtus kui ka liikumise suund pidevalt. Igas sekundis toimub ühe molekuliga umbes 109 põrget. Seda, kui palju gaasi molekule liigub mingis kiirustevahemikus ]v, v + Δv[ näitab tihedusfunktsioon ehk tõenäosusfunktsioon Nv v = , (2.42) v
gaasivoost tahke osakese pinnale. Kui reageeriva gaasi kontsentratsioon üldises gaasivoos on madal, siis võib probleemiks saada just gaasimolekulide ning tahke osakese "kohtumine" ehk tegemist on välisdifusiooni takistusega. Sisedifusiooni all mõeldakse näiteks reageeriva gaasi molekulide liikumist osakese sisemusse ja/või gaasiliste produktide liikumist osakese pinnale. Kui osake on vähepoorne, toimub reaktsioon algul vaid osakese pinnal ning muutub seejärel väga aeglaseks. Gaasimolekulid ei pääse osakese sisemusse ja tegemist on nn sisedifusiooni takistusega. Ka poorsete osakeste pinnale tekkiv uue tahke saaduse koorik võib olla vähepoorne ning reaktsioon, mis algusfaasis on kiire, muutub aeglaseks ning ka pika reaktsiooniaja möödudes jääb osakeste sisemusse reageerimata ainet. Reaktsiooni mehhanism Reaktsioonivõrrand ei näita sageli, kuidas reaktsioon tegelikult toimub kirjeldab vaid
ning gaasi temperatuuri vahelist seost kasutades. 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand võimaldab välja arvutada gaasi rõhku, mis on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu gaasiga kokkupuutes olevaid kehi. Selle võrrandi tuletamiseks kujutame endale ette ideaalse gaasiga täidetud anumat ja vaatleme ühte selle anuma seina, mille vastu põrkuvad kaootiliselt liikuvad gaasimolekulid. 1 Teeme eelnevalt kaks lihtsustavat oletust. Esiteks – olgu anum täidetud ainult ühte liiki gaasiga, s.t. kõigi gaasimolekulide mass olgu ühesugune. Teiseks – ehkki gaasimolekulide liiguvad erinevate kiirustega, võtame kasutusele nende keskmise kiiruse v . Olgu anuma seina pindala S
l aja t jooksul läbi pinna S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ja kiirustega v1 ja v2 liikuvat ainekihti. Suurus on sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevail ainetel erinev. Kihtide vahel mõjuvat jõudu (sisehõõrdejõudu) saab leida seosest v -v Fs = 1 2 S . l Ülekandenähtsutest avaldub gaaside korral kõige tugevamalt difusioon, mis on ka arusaadav, sest gaasimolekulid saavad vabalt liikuda. Esineb ka sisehõõre, sest gaasi molekulid segavad põrkumistega üksteise liikumist. Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Gaasid on halvad soojusjuhid, kuna nende soojusjuhtivustegurid on väikesed (soojusjuhtivustegur on võrdeline aine tihedusega). 7.8.Alalisvool Elektrivoolu tekitavad laengukandjad, mis saavad liikuda. Laengukandjate suunatud liikumist nimetatakse elektrivooluks.
annaabi.ee 
