Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Gaaside väljapääsemiseks tuleb ühte korki teha väikesed augud, vastasel juhul võib toru painutamise ajal lõhkeda võo puidust korgid otsast ära lennata. Tavaliselt võetakse torude painutamisel kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 90 kraadi nurga all 6d,60 kraadi nurga alla 4d ja 45 kraadi nurga alla 3d Terastorusid kuumutatakse tänapäeval tavaliselt gaasileegiga või kõrgesagedusvooludega kuni kirsipunase värvuseni.
Painutamiseks võetakse mõlema käega tema pikemast otsast kinni ja painutatakse ettevaatlikult soovitud nurga alla. Pärast eemaldatakse torust liiv ja puhutakse suruõhuga läbi. Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Kuumusest tekkinud gaaside väljapääsemiseks tuleb ühte korki teha väikesed augud, muidu võib toru painutamise ajal suure rõhu tõttu lõhkeda, või puidust korgid otsast ära lennata. Terastorusid kuumutatakse tänapäeval tavaliselt gaasileegiga või kõrgsagedusvooludega kuni toru saavutab kirsipunase värvuse, siis saab toru painutada.
9. kuivatuskaabits 10. vuugirull 11. kindad Vastavalt eeltööde mahule ja katusetööde iseloomule võib vaja minna ka teisi ehitustööriistu. 4. ALUSPINNA ETTEVALMISTUS Pind, millele rullmaterjal paigaldatakse peab olema kuiv ja puhas. Suurem vesi tuleb eemaldada kuivatuskaabitsa abil, seejärel kuivatada niiske pind gaasipõletiga. Kuivatatud pind puhastada prahist, tasandada väljaulatuvad konarused. Kui vanal katusel on aurumullid, siis tuleb need lahti lõigata, kuivatada gaasileegiga ja sulgeda spetsiaalse parandusmastiksiga. Parema nakke saavutamiseks võõbatakse vanad, tolmused ja betoonpinnad enne bituumenrullmaterjali paigaldamist üle bituumenkrundiga (bituumenpraimer). Sõltuvalt katusepinna suurusest võib kruntimist teha pihusti-, harja- või pintsliga. Lasta krundil ära kuivada. 5. PAIGALDUSMEETODID 5.1. KEEVITUSMEETOD Kummibituumenmaterjalide(SBS) madalaim lubatud paigaldustemperatuur on 15 C,
segusid. Gaasileegil ei ole kindlat kontuuri, mis raskendab leegi reguleerimist. Leegi temperatuur on 2100 2300 oC. Bensiin. Kergelt aurustuv, läbipaistev terava lõhnaga vedelik. Bensiini kasutatakse hapniklõikamisel, kergelt sulavate metallide keevitamisel ja jootmisel. Hapnikuga põledes annavad bensiini aurud leegi temperatuuriga 2400 2500 oC. Hapnik. Gaasikeevitusel ja lõikamisel toimub metalli kuumutamise gaasileegiga mis saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Läbipaistev ilma lõhnata mittepõlev gaas, kuid soodustab aktiivselt põlemist. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega: õlide, rasvade või söe tolmuga, siis võib toimuda isesüttimine. Keevitamiseks ja metallide termolõikamiseks toodetakse kolme sorti tehnilist hapnikku: I sort- hapniku mitte vähem kui 99,7%. II sort- hapniku mitte vähem kui 99,5%. III sort- hapniku mitte vähem kui 99,2%.
paigutatakse selliselt, et töötamisel oleks välditud nende kontakt leegi ja sädemetega. (11) Alalises tuletöö kohas paikneb gaasipõleti gaasiballoonikonteinerist vähemalt 10 meetri ning üksikust hapniku- ja gaasiballoonist vähemalt 5 meetri kaugusel. (12) Ajutises tuletöö kohas: 1) gaaskeevitustöö tegemiseks kasutatav hapniku- ja gaasiballoon paikneb vähemalt 10 meetri kaugusel töökohast ja lahtise tule allikast; 2) gaasileegiga töötamiseks kasutatav gaasiballoon ning põlevvedelikuga metalli lõikamiseks kasutatav põlevvedelik paikneb vähemalt 5 meetri kaugusel töökohast ja lahtise tule allikast. (13) Töötamisvaruks olev hapniku- ja gaasiballoon, põlevvedelik või muu põlevmaterjal paikneb ohutul kaugusel küttekehast või muust tuleohuallikast ning vähemalt 10 meetri kaugusel tuletöö kohast ja lahtise tule allikast. (14) Bituumenikatel paigutatakse põlevmaterjalist puhastatud mittepõlevale alusele
Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul toimub keevitamine paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse keevitamata metalli servadele, keevitustraat aga juhitakse leegi ette. Et servad soojeneksid ühtlaselt ning keevisvanni metall segunsek paremini, liigutatakse keevitusotsikut ja traati siksaki kujuliselt. Vasaksuunaline keevitamine kindlustab ühtlasema keeviõmbluse kõrguse ja laiuse, suurema tootlikuse ja väiksema maksumuse kuni 3mm paksuste lehtede keevitamisel. See on seletatav gaasileegiga põhimetalli eelneva kuumutamisega. Vasaksuunalist keevitamist on lihtsam sooritada ja see ei nõua keevitajalt erilisi oskusi. Lehtede paksusel üle 5mm jääb vasaksuunaline keevitus kiiruselt alla paremsuunalisele Eelised: Sile või väikeste pinnakonarustega õmblus Väiksem kuumutamine Soodne kasutada alla 3mm paksuste materjalide keevitamisel Puudused: Suur energiakulu keevitamisel Keevisvann liigub põleti ees
1 1.GAASKEEVITUS JA GAASLÕIKAMINE Gaaskeevitus on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier
külge. Keevitamise ja jahtumise ajal ei tohi keevitusliiteid koormata. Põkk-keevitusmeetod- plastmasstorud. Põkk-keevituse korral ühendatakse omavahel kaks kuumutatud toru või torudetaili sobiva kokkusurumisrõhuga kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades homogeense õmbluse, millel on väljaulatuv serv nii toru välis- kui sisepinnal. Kuumutamisel kasutatakse elektriga või gaasileegiga soojendatavat kuumutusplaati. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleeriga ja selle jõud kantakse üle keevisõmblusele. Keevitatavate toruotste temperatuur peab olema ühesugune. Kõigepealt lõigatakse toru ots võimalikult otse läbi. Määrdunud toruotsad puhastatakse seest ja väljast. Seejärel kinnitatakse torud masina külge selliselt, et need on pikkupidi ühesuunalised. Nad kinnitatakse hoidepeade külge, millede poldid pingutatakse risti
Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. 31. Gaaskeevitus. Gaaskeevitus (gas welding,GW) on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus,kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust.Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaaskeevituseks(oxyfuel gas welding,OFW),kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuurilise gaasileegiga,vajadusel kasutades lisametalli. Gaaskeevituse eeliseks on võimalus keevitada kõigis ruumilistes asendites erinevaid keevisõmbluse tüüpe,võimalus reguleerida keevitusenergiat sobivate mõõtmetega suudmiku valikuga.Saab keevitada kitsastes tingimustes , nt. Küttetorustikke ja suhteliselt õhukest plekki.Keevitaja näeb vahetult tekkinud õmblust.Seaded on suhteliselt odavad ja hästi teisaldatavad.
nõuded. Väga palju mõjutab metalli ettevalmistamine lõikamiseks. Lehed tuleb asetada eelnevalt klotsidele, et räbu saaks lõiketsoonist vabalt välja voolata. Alumise lehe ja põrandapinna vahele peaks jääma vähemalt 100...150 mm tühja ruumi. Enne lõikamisele asumist tuleb metalli pind puhastada mustusest, tagist, roostest ja värvist, milleks võib lõikepiirkonda kuumutada gaasileegiga ning seejärel puhastada terasharjaga. Lehed peavad olema märgistatud, hapniku ja atsetüleeni rõhk seatud vajalikule gaasirõhule ja on valitud õiged suudmiku väline ja sisemine suurus (number), mis on vastavuses lõigatava metalli paksusega. Metalli kuumutatakse lõike alguses kuni metalli süttimiseni hapnikus. Avades lõikehapniku ventiili, toimub metalli pidev oksüdeerumine kogu metalli paksuse ulatuses ja lõikepõletiga liigutakse edasi piki lõikejoont
kas indikaatormärk on ülespoole tõusnud kas värvi-indikaator on oma värvi muutnud PLASTMASSTORUDE PÕKK-KEEVITUSMEETOD Põkk-keevituse korral ühendatakse omavahel kaks kuumutatud toru/torudetaili sobiva kokkusurumisrõhuga kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades homogeense õmbluse, millel on väljaulatuv serv (purse) nii toru välis- kui sisepinnal. Kuumutamisel kasutatakse elektriga või gaasileegiga soojendatavat kuumutusplaati. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleerida ja selle jõud kantakse näiteks hüdraulika, pneumaatika või vedrujõu abil üle keevisõmblusele. Survekeevitatavate torude ja torudetailide sulamisindeksi erinevus ei tohi olla suurem kui 0,9 g / 10min, mõõdetuna standardi SFS 3150 meetodi 18 (MFI 190/5) järgi, see info peab toote juures olema. PÕKK-KEEVITUSAP ARAADI ehitus LIUGHÜLSI KONTROLL
5.1. Lõikeprotsessi üldpõhimõtted reaktsiooni järgi: 2Fe+2O2 Fe3O4 + soojus Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pool- Reaktsioon algab temperatuuril alates 870°C. tootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, Pärast metalli kuumutamist gaasileegiga kuni sütti- mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masi- mistemperatuurini juhitakse lõikekohale hapniku- naosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed juga, mis süütab metalli. Põlemisel eraldub palju tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht