puhul m/h Argoonikulu 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus mm Servade töötlus Vool A vähim keevituskiirus m/h Volframelektroodi läbimõõt Gaasikulu l/min Lisametalltraadi läbimõõt mm Traadi etteande kiirus m/h 2 Servamata 115...140 18,0 3 7...8 1,5 - 3 Servamata 160...210 13,0 3 8...9 1,5 - 6 V- kujuliselt servatud 240...260 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid
Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga.
Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga.
pt , Gt muutustest enne turbiini võib turbiini poolt arendatav võimsus väheneda või kasvada. ± k T -1 k NT = T RT TT (1 - T kT )GTT , kT - 1 kus kT on adiabaaditegur; RT gaasitegur; TT gaaside temperatuur enne turbiini; pT T = p gaasi paisumistegur turbiinis (gaasi rõhkude suhe enne ja pärast 0T turbiini; GT gaasikulu läbi turbiini; T turbiini kasutegur. Gaasikulu läbi turbiini ajaühikus võib leida valemiga: ge Ne GT = Gk + g t = ( 28,97L0a + 1) 3600 kus gt on kütusekulu sekundis [kg/s]. Analüüsides eespool toodud turbiini võimsuse ja gaasikulu võrrandeid, võib näha, et kui gaaside temperatuuri tõus TT (mõõdukas temperatuuri tõus)ja rõhu tõus enne turbiini pT ning gaasikulu GT vähenemine kutsuvad esile turbiini võimsuse NT vähenemise, siis turbokompressori pöörded vähenevad.
Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Silindriline kuju antakse valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega, et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid Materjal(toru) paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, gaasisuudmiku nr. 11, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Keevisõmbluse metallis ja õmbluslähedases alas esineb piki- ja põikikahanemine, mis kutsub esile toote deformatsioone ja kõverdumist. Deformatsioonide vähendamiseks tuleb toorikud keevitamise ajaks kinnitada jäigalt rakistesse. Jäävdeformatsioone kõrvaldatakse külm- ja kuumõgvendamisel. Liidete kvaliteedikontrollEsmalt teostada välisvaatlus, millega tehakse kindlaks õmbluse
Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Valtsrullidega antakse toorikule silindriline kuju. Ketaslõikuriga lihvitakse keevitatava ala ääred 30 kraadise nurga alla. Tooriku nihkumise vältimiseks kinnitatakse vahed iga 300mm tagant traagelömblustega. 7. Keevitusparameetrite valik Materjal paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega Võib Esineda põiki ja pikiahenemist, mis kutsub esile materjali kõverdumist ja mõõtudest välja minemist. 9. Liidete kvaliteedikontroll Teostada välisvaatlus, millega tehakse kindlaks õmbluse kuju ja mõõtmete vastavus ettenähtuile
13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt. põleti liikumine (läbimi maks laius) juurel: Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Gaasikulu: 18 l/min kaitsel: Impulskeevituse parameetrid: juurel: Voolukontakti kaugus/ detaili kaugus: Sulamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Plasmakeevituse parameetrid: Juuretoe ja juure avamise andmed: Põleti kaldenurk: Ettekuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Ettekuumutuse hoidmistemperatuur: Keevitusjärgne termotöötlus ja/või
elektrit(2mm detailist). Kõrge temperatuuri tõttu elektrikaare süütamisel muutub kaitsegaas siin elektrijuhiks. TIG Keevituseparameetrid Al-Mg sulam Materjali paksus 2mm Volframelektroodi d 2.4mm Gaasisuudmiku nr 11 Keevitusvool 120-140 A Keevituskiirus 0.20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata. Kasutatakse TIG keevitusele omast volfram elektroodi.
õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab
õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab
6) m ∗K m ∗K kJ 0,93 3 m ∗K k= ≈ 1,45 kJ 0,64 3 m ∗K 5 TULEMUSED JA JÄRELDUSED Kahe erineva küttevõimsuse korral tehtud katsemõõtmiste tulemusena leitud erisoojuste väärtused on küllaltki sarnased. Katseseeriate tulemuste mõnigane erinevus võib olla tingitud katse kestuse ja gaasikulu mõõtmise ebatäpsusest, samuti temperatuuride mõõtmise ja gradueerimise ebatäpsustest. Lisaks mõjutavad katsetulemuste täpsust arvestamata jäetud kalorimeetri jahtumiskaod ning selle soojendamissoojus. Nimetatud tegurite mõju on enim 8 näha, kui võrrelda arvutuslikul teel ja katsel määratud keskmise isobaarse mahterisoojuse väärtusi.
Keevitusmaterjalide märgistus ja kaubanimi: Muu informatsioon: SG1 Zeta 50 Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Pulskeevituse parameetrid: Eri kuumutamine või kuivatamine: Voolukontakti kaugus: Gaas räbusti: kaitsel: CO2 Põleti kaldenurk: Gaasikulu: kaitsel: 14,8 l/min (0,23 m3/kg) Salamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Juuretoe andmed: Eelkuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Jahutusaeg: t8/5 = 10 s Koostaja: O. Hillep Atesteerija: A. Laansoo 5. juuni 2012 4. Keevituskulude määramine (pakett ESAB "Weldcost") Joonis 4.1 Joonis 4.2 Programm "Weldcost" võimaldab hinnata keevituskulusid, nt. dollarites tunnis. Selleks sisestatakse tehnoloo-
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi
5 12 7 8 9 11 10 Joonis 1.2. MAG-seadme põhiosad: 1kaitsegaasi balloon koos reduktori ja gaasikulu mõõturi- rotameetriga; 2 traadi etteandemehhanism; 3 traadi pool; 4 etteanderullid; 5 keevitustraat; 6 peavoolik; 7 keevituspüstol; 8 kaitsegaasi juga; 9 kaitsegaasi pilv; 10 traadi siirdumine keevi tusvanni; 11 voolukontakti kaugus. 1.2. MIG/MAG-keevituse liigitamine ja kasutatavad lühendid Elekterkeevitus sulava elektroodiga kaitsegaasis e kaitsegaasis kaarkeevitus kannab üldnimetust
Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. JOONIS . Difusioonjahutusega Slabi laseri resonaatori tööpõhimõte 1. Väljuv laserkiir (ümar) 2. Teemantaken, mis vormib laserkiirt ümaraks 3. Väljundpeegel 4. Jahutusvedeliku väljavool 5. RF (radio frequency) elektroodi ergutus 6. Jahutusvedeliku sissevool 7. Tagumine peegel 8. RF elektroodi ergutuse mahalaadimine gaasisegule (laserkiire tekitamine) 9. RF elektroodid, mis juhivad tekkivat laserkiirt
..9 1,5 - a 0 V- 240...26 6 kujuliselt 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24 0 servatud Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Servade Metalli Keevituskiirus Elektroodtraadi Kihtide Gaasikulu Vool A töötlus paksus m/h läbimõõt arv l/min 4 140...200 20...36 1,6...2 1 8...9 Servamata 6 140...220 20...36 1,6...2 1 9...11 8 200...290 20...30 2...2,5 2 11...13 Servatud V- 10 200...320 20...25 2...2,5 2 13...15
Servamat 160...21 3 13,0 3 8...9 1,5 - a 0 V- 240...26 6 kujuliselt 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24 0 servatud Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Servade Metalli Keevituskiirus Elektroodtraadi Kihtide Gaasikulu Vool A töötlus paksus m/h läbimõõt arv l/min 4 140...200 20...36 1,6...2 1 8...9 Servamata 6 140...220 20...36 1,6...2 1 9...11 8 200...290 20...30 2...2,5 2 11...13 10 200...320 20...25 2...2,5 2 13...15
turustus- ja üldhalduskuludeks · Ettevõtte asutamisväljaminekute, uurimis- ja arengutegevuse kulude arvestuse põhimõtted · Tegevuskulude õige periodiseerimine · Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele nende tulukuse hindamiseks täiskuluarvestuse meetodil · Tegevuskulude kohta arvestatakse palga- ja sotsiaalmaksukulud, muud maksukulud, põhivara amortisatsioon, elektrienergia-, soojuse- ja gaasikulu ning selle jaotus, ühiselt tarbitud teenuste jaotus, halduskulude jaotus 110 Kas kulu või vara? · IAS 38 immateriaalsed · Uurimis- ja varad (intangible arendustegevuskulusid assets): võib kapitaliseerida: · Ei kapitaliseerita: · Arenduse tulemusel · Ettevõtte luuakse tehniliselt identifitseeritav vara asutamisväljaminekud
seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid) Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis, valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte) Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad, ehitusliftid, betoonipumbad) Tööriistad ja instrumendid Abimaterjal Energiakulu (elektrikulu, veekulu, gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte) Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus) Ehitusplatsi üldkulud: Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve, esinduskulud, koolitus) Kulud abistavatele tegevustele (mõõtmine, parandus- ja remonditööd, ruumide korrashoid, lõplik koristamine) 73. Kuidas objekti kaugus mõjutab ressurside hinda (üksikute ressurside kaupa)
kartulimugulat kataks 2 3 cm mullakiht - kui kartul kasvab suuremaks, siis muldame teda ning vagu hakkab taas moodustuma Termiline umbrohutõrje: 1) leegitamine 2) elektrivooluga 3) kiiritamine Leegitamine: - ülesandeks on umbrohtude kasvu seiskamine; temperatuur aetakse nii kõrgele, et taimes olevad valgud koaguleeruvad - toimub gaasi kasutamisel (tekitatakse leek) - gaasikulu 30 100 l/ha ja töökiirus 2 4 km/h - 50 C° tapab nematoode - 60 72 C° tapab enamuse seentest, vihmaussid, nälkjad ja sajajalgsed - 82 C° enamus umbrohtudest hävineb Umbrohtude vastupidavus leegitamisele (õppejõud saadab) Solarisatsioon on meetod niiske mulla kuumutamiseks, kattes selle umbes kuueks nädalaks plastikkattega - erinevalt auruga steriliseerimisest ei steriliseeri solarisatsioon mulda ega tekita bioloogilist
annaabi.ee 
