Gammakiirgus
(üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi
radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2]
Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk
prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese,
mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks
ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia
kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi.
Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad
osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse annihilatsiooniks. [4]
Gammakiirguse neeldumisel tekib ohtralt teisest gammakiirgust. [2]
Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. [3]
annaabi.ee 
