kui vedelkütusega ning vajadus eraldiseisva soojaveeboileri järele puudub. Tabel 17-1. Mõningaid eramute väikekatlaid võimsusvahemikus 10...50 kW Katlas Katla Orienteeruv Katla tüüp Nimetused kasutatav kasutegur Märkused hind kütus katsetustel Gaasikatlad Vitodens 100, Maagaas, Kondensatsi Komplektile Sisseehitatud 200,300 vedelgaas oon- katlad 35000- 55000 põleti töötavad kütuse ülemisel kütteväärtus el
Kütusena saab kasutada kõiki gaasiturbiinile lubatud kütuseid. 65. Mis on kütuseelement? keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. 66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi? Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale, Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid 68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus? Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu Pihkva oblastist ja läbi Läti. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel mängivad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste
Tuhaväljatele viivad tuha konveierid või hüdrotuhaärastussüsteemid. Balti Elektrijaam millalgi sügaval nõukaajal http://www.kylauudis.ee Eesti Elektrijaama tuhaväli Eesti Elektrijaama tuhaväli ecocrete.eu Põlemisgaaside ventilaator Väikestel kateldel ja kolletel ei ole (välja arvatud väikesed eramaja gaasikatlad), sest põlemisgaaside eemaldamine põletusseadmest on organiseeritud korstna tõmbe ja/või põlemisõhuventilaatori abil. Ventilaator asub enne korstent. Ventilaatori tootlikkus peab olema reguleeritav spetsiaalsete siibrite ja/või sagedusmuundurite abil. Põlemisõhu ventilaator Väikestel ja keskmistel õli- ja gaasikateldel on ventilaator integreeritud põletisse. Suurtel kateldel on eraldi seade. Katlaautomaatika
keerukamat ja kallimat tehnoloogiat. Samas on paratamatu ka see, et tippkoormuse katmiseks rakendatavate madalama maksumusega seadmetes tuleb kasutada kallimaid kvaliteetkütuseid (maagaas, kergevedelkütus). Tabel 9.14 Baaskoormuse ja tippkoormuse katmiseks sobivate energiaallikate tüüpilised omadused Baaskoormus Tippkoormus Seadmed Elektri ja soojuse koostootmise Gaasikatlad seadmed Vedelkütusekatlad Tahkekütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised Prügipõletusseadmed soojendid Tööstuse heitsoojus Omadused Kõrged kapitalikulud Madalad kapitalikulud Nõutav odav kütus ja madalad Kütus võib olla kallis ja muutuvkulud muutuvkulud kõrged
Kuude kaupa kõikus elektritarbimine elamutes +27…-44 % (vt. Joonis 11.2 paremal). Suvine elektritarbimine oli talvisest väiksem peamiselt valgustuse väiksemast kasutusest ja suvel kasutamata elektri lisakütte arvelt. 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs Gaasi tarnijalt oli võimalik saada gaasi tarbimise andmed analüüsitud elamutest seitsme elamu kohta. Elamutes kasutati maagaasi nii ruumide kütteks (korteritepõhised gaasikatlad), vee soojendamiseks kui ka gaasipliitides. Kõikides hoonetes oli lisaks gaasile ka lisakütte võimalus ahjudega või kaminaga. Lisakütet kasutati kõikides gaasiga varustatud elamutes külmal ajal talveperioodil. Keskmine gaasieritarbimine köetava pinna ruutmeetri kohta oli 14,6 m3/(m2·a) (st. hälve 9,7 m3/(m2·a), vt. Joonis 11.3 vasakul). Arvestades maagaasi kütteväärtust 9,3 kWh/m3, on gaasienergia erikulu suurused toodud Joonis 11.3 paremal.
annaabi.ee 
