Eesti ühiskonnageograafia
kujuneda. Metsade keskel asuva Järvakandi (1500 elanikku) tekitas üksainus tööstusettevõte, mis töötles tarbepuitu
laudadeks ja kasutas küttepuud ning puidujäätmeid oma klaasiahjude kütteks. Pikapeale läksid puidu- ja klaasitööstus
tehnoloogiliselt lahku, Järvakandi vabrikust sai kombinaat. Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri
raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on
klaasitööstuses eelistatuim küte, siis klaasi tootmine ja töötlemine Järvakandis jätkub, nagu ka ümberkaudsetest
metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu.
Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on
Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad.
annaabi.ee 
