Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe
Nord Stremi gaasijuhe ja selle kavandamise ajalugu · Nord Stream koosneb kahest 1220 km pikkusest gaasijuhtmest, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mis kavatsetakse rajada läänemerre Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid.
keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj (tollal Neste) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 1997-1999 läbi viidud uuringute alusel veendus ettevõte veealuse gaasijuhtme teostatavuses. 2000. aasta detsembris anti projektile Euroopa Liidu TEN ( üleeuroopalised võrgud ) projekti staatus. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North
maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas (hiljem E.ON). Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa
Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. (1) 1.1 Nord Stream'i ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa
Nord Stream Nord Streami maagaasijuhe on 1224 kilomeetri pikkune ning kahetoruline, mis kulgeb läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning keskkonnasõbralikumaid võimalusi saata Venemaa gaas Euroopasse
võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks. Gazprom hakkas ehitama gaasijuhet Venemaa maismaaosal. 2006. aastal alustati keskkonnamõju hindamise protseduuriga. 2007. aastal soovitasid Soome ametivõimud uurida ka torujuhtmest lõunapoolsemaid alasid keskkondlikel ja geoloogilistel põhjustel. Seetõttu esitas Nord Stream 2007. aastal Eestile taotluse teostada uuringuid Eestis. Samal aastal, arvestades suveräänsust oma majandusvetes ja seoses uuringutega Eesti põhja osas, mis annaks Nord
Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega NSV Liit oli sunnitud alistuma ja lahkuma Vastasseis Kesk- ja Ida-Euroopas (Poola) • Reagan toetas poolakaid, varsutas Solidaarsust side- ja trükitehnikaga • USA majandussanktsioonid Poola suhtes • USA toetas ka teisi Euroopa vastupanuliikumisi USA majandussõda NSVL vastu Reagan keelas NSVL gaasijuhtme ehitamise Siberist Euroopasse Takistas NSV Liidul saamast head sissetulekut USA Ffirmadel keelati gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa Naftahindade allasurumine • Saudi Araabiasuurendas naftatootmist, mis viis hinna alla • NSVL ja tema marionettrežiimil polnud raha osta relvi, NSVL jäi ilma tulust relvakaubanudses
majanduslik võitlus kahe ideoloogia, kommunismi ja demokraatia vahel. NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis? Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei arvanud. Ta koostas plaani, mille kohaselt pidi USA NSV Liidu majanduslikult nurka suruma. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, kuna see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks. Ühendriikide firmadel ning nende filiaalidel keelati NSV Liidule gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Samuti suutis Reagan alla suruda naftahinnad, see mõjus NSV Liidule laastavalt. NSV Liit suudeti pankrotti ajada 1980. aasta keskpaigaks. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL USA-ga sammu pidada. 1983
Ühendriikide survel oli Jaruzelski sunnitud vabastama mitmeid Solidaarsuse eest karistatud inimesi. Poola hakkas liikuma kaksikvõimu poole: üks võim kommunistidel ja vaimne võim Walesal ja Johannes Paulus II. Ühendriigid hakasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumist ka mujal maailmas, mis tõi kaasa kommunistide võimu kukutamisele ja raudse eesriide hukutamisele. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Reagan takistas NSVL-il gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, keelates USA-l müüa selleks vajalikke juppe (viidates Poolas toimunule). Gaasijuhtme projekt saigi läbi kukutatud. Reagan veenis Saudi Araabiat nafta tootmise suurendamiseks, et vähendada nafta hinda. Tulemusena ei saanud NSVL enam relvi osta ja saamata jäi tulu relvakaubandusest. Lisaks piiras USA kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti ja nii ei olnud NSVL enam USA-ga samal järjel. Võidurelvastumise uus etapp
ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või majandusvööndit torujuhe läbib- Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile ja Saksamaale, ning kelle nõusolekut on vaja juhtme rajamiseks, samuti riikidele, keda mõju võib puudutada- Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale. Küll aga on Nord Streami kavandatav gaasitrass tekitanud suuri vastuolusid
Eesti peab hakkama kasutama tuumaenergiat, muidu võib juhtuda, et lisaks majanduskriisile vaevleb see riik ka energiakriisi all. Lisaks on keskkonnaprobleemid seotud Eestit ümbritseva Läänemerega. Maailmas kasutatakse kütusena tänapäeval põhiliselt naftat ja gaasi. Viimase üheks suurtootjaks Euraasia mandril on Venemaa, kes soovib seda tarnida ka Euroopasse. Selleks käivitas Eesti idanaaber suure programmi ,,Nord stream", mis kujutab endast gaasijuhtme paigaldamist Läänemere põhja, ning mis ulatuks Venemaalt Saksamaale. II maailmasõja käigus oli Läänemeri üks suurimatest sõjatandritest ja sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine. Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja
Minul, kui 15. aastasel tüdrukul, on väga raske kujundada põhjalikku arvamust, millegi nii suure ja tähtsa kohta. Aga ma üritan siiski väljendada arusaadavalt ning selgelt oma mõtteid. Eesti on mures Läänemere ökosüsteemi pärast ja sellepärast, et kui Soome lahes hakatakse gaasitorule ettejäävaid miine lõhkama, siis mürkkemikaalid 2/ 3 ulatuses jõuavad ka Eesti rannikule. Eesti seisukohalt on tähtis tagada, et keskonna- ja muude mõjude põhjalik hindamine, toimuks enne gaasijuhtme rajamist. Sellega olen ma 100% nõus, et enne tehku ikka maksimaalselt põhjalik uurimine ja siis hakaku edasi kavadama. Gaasijuhe langeks kokku ka laevateedega, mis ei oleks nii hea ohutuse mõttes. Juhe on kavandatud 50 aastaks, niisiis minu mureks on see, et mis siis juhtub, kui toimub selle plahvatamine või juhe satub mõne miini otsa. Mõnede teadlaste arvates on risk ligi 30 % , et toru võib tulevikus lõhkeda. Kas see on piisavalt suur arv, et jätta gaasijuhe ehitamata
Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu
taastada Läänemere unikaalset bioloogilist mitmekesisust. 18. juunil 2007 avalikustas WWF nimekirja ettevõtetest, kes vabatahtliku piiranguga ühinevad. Vastav informatsioon on kättesaadav ka Eestimaa Looduse Fondi ja Maailma Looduse Fondi kodulehekülgede Gaasijuhe Põhja-Euroopa gaasijuhe on Venemaa ja Saksamaa vaheline maagaasi torujuhe, mille ehitamist alustati Venemaal detsembris 2005. Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997 kui Gazprom ja Neste moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president 13
hakkas ta toetama teisi kommunismi vastu võitlejaid. Usa alustada uut võidurelvastumise lainet ning surus NSVL majanduslikult nurka. Oluliseks võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati. USA alustas NSVL vastu majanduslikku sõda, takistades gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas. Samuti õnnestus USA-l maailmaturul naftahinda langetada, mis andsid NSVLile ja tema liitlastele tugeva löögi. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude Liit pankrotis ja Ühendriigid alustasid uut võidurelvastumise etappi. Sel ajal oli Nõukogude Liidus sisepoliitiline kriis ja eelnevad võimulolijad surid üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko
USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust. Reagan Viitas vägivallale Poolas ning seepärast keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980. aastate keskpaigaks
1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas. USA-l õnnestus ära hoida uue gaasijuhtme rajamine Siberist Lääne-Euroopasse, suruda alla nafta hinnad ja alustada tähtede sõda. 5. Mida tähendavad mõisted perestroika ja glasnost? Perestroika on majanduslik ümberkorraldus ja glasnost on avalikustamine. 6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress
transportimiseks Venemaalt Bulgaariasse, Itaaliasse ja Austriasse. · Plaanikohaselt valmib juhe 2015. aastaks. · South Stream-is nähakse Venemaad vältiva Nabucco konkurenti. Nabucca · On kavandatav gaasijuhe, mis transpordiks maagaasi Türgist Austriasse, läbides teel Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari. · Juhtme kogupikkus on 3300 km. · Projekt algas 2002. aastal. · 13. Juulil 2009 allkirjastasid kõik riigid ametliku kokkuleppe gaasijuhtme rajamiseks. Uudised · Venemaa tõrjus kava torujuhtmed ühendada (15.03.2010 11:41 Postimees) Itaalia energiafirma tegi ettepaneku liita Moskva kavandatud South Stream gaasijuhe Euroopa Liidu Nabuccaga. Uudised · Nord Streami torujuhtme paigaldamise laev jõudis Läänemerele (28.03.2010 17:24 ERR uudised) Alus Castoro Sei jääb siia vetesse ligemale 2 aastaks, paigaldades enamuse juhtmetest. Plaan on, et
Seos alkaanide ja maailmapoliitika vahel Venemaa gaasist läheb läbi Ukraina Euroopasse ligikaudu 80%. Gazpromi tuludest kaks kolmandikku tuleb gaasist, mis on müüdud Ukraina gaasijuhtme kaudu. Ukraina on Venemaalt saanud gaasi osta alati alla maailmaturu hinna. Vastutasuks on Ukraina pakkunud Venemaale turuhinnast oluliselt madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi bartertehingutega. Odav gaas on teinud Ukrainast ebaefektiivselt energiat kasutava riigi ja suurima gaasi importööri maailmas. Aja jooksul on kasvanud Ukraina võlg gaasi eest Venemaale. Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varastamises.
keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php? kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 Liim, J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu. Kultuur ja Elu nr 5/2005. Arvutivõrgust kättesaadav: http://kultuur.elu
USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R.Reagan, NSVL-le tehti halba. *Püüti takistada NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopa maades. * Üritati majanduslikku riiki nurka suruda lõigates ära loodusvarade müügist,relvakaubandusest. * Suruti NSVL-le peale kõrgtehnoloogilist relvastumist. * Rünnati Afganistaani kaudu-varustati kohalikke vastuanuvõitlejaid moodsate relvadega. * Poola kaudu varustati Solidaarsust side-ja trükitehnikaga. * USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. *USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist,mis vähendas nafta hinda. *Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-u. *USA algatas kõrgtehnoloogilise relvastumise, NSVL ei suutnud vastu panna. NSVL lagunemise põhjused (1991): 1) Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.2) võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos
trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu.
merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning
Liidule majandussõja, alustades seda NSV Liidu peamiste sissetulekuallikate sulgemisega. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust. Reagan Viitas vägivallale Poolas ning seepärast keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980
Hinnanguliselt 160 000 kreeklast töötab otseselt laevanduses. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks, mis peaks valmima 2009. aastal. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.Türgiga sõlmiti juulis 2005 gaasijuhtme ehitamise leping, mille pikkuseks saab olema 285 km. Gaasijuhet pikendatakse 220 km pikkuse merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Samuti on plaanis rajada Lääne-Balkani gaasijuhe Kreekast Kesk-Euroopasse. Põllumajandus annab tööd ca 12%-le töötajatest ja sellele on siiani omased väikesed farmid ja madal kapitalimahutus (hoolimata olulisest EL-i toetusest). Peamised põllumajandustooted on nisu, mais, oder, suhkrupeedid, oliivid, tomatid, vein, tubakas,
2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja. • Liikumist „Solidaarsus“ varustati moodsa side- ja trükitehnikaga. • Poola vastupanu liikumist aitas ka USA avalik välispoliitiline toetus ja majandussanktsioonid. Majandussõda NSVL vastu • Reagan takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse; • Nafta hindade allasurumine => 1980ndate keskpaigaks oli NSVL pankrotis 1987. a. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Nõukogude vägede lahkumine Afganistanist 1988.a Külma sõja lõpp • Põhimõtteliselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Sellise arvamuse muutuse
aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema ümberkorraldusi, lootes vabaneda riiki piiravast madalseisust. Perestroika, mida ta viis läbi
vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda. Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp:
nõrgestasid Jaruzelski režiimi, pidi vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, sh Walesa → omalaadne kaksikvõim, kus jõud kommunistidel, vaimne autoriteet aga Walesal ja paavstil hakati rohkem toetama ka vastupanuliikumisi mujal Eur-s ja NSVL-s → andis tõuke suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Eur-sse, viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa → gaasijuhtme projekt õnnestus läbi kukutada Reagani edu naftahindade allasurumisel – õnnestus veenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma → mõjus laastavalt NSVL-le ja tema marjonettrežiimidele, polnud raha relvi osta ja NSVL-l jäi saamata tulu relvakaubandusest kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NSVL-i
Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse). Lk 126 1.Iseloomustage Ronald Reaganit kui poliitilist liidrit. Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka lõigates ära tema sissetulekuallikad (nafta, gaas, relvad). Surus NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega kaasa minna ei NSV Liit poleks suutnud. Haaras kõrgtehnoloogias võimu. Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat. 4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja? NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha. Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond
Nafta hind maailmaturul tõusis. Stagflatsioon- tööpuudus, stagnatsioon ja inflatsioon- oli selge, et nii enam edasi minna ei saa. Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise. Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. Taksitas uue gaasijuhtme rajamist Siberist euroopasse, kuna see oleks kujunenud suureks sissetulekuallikaks. Usa majandussõda viis NL nö pankrotti. Reagan alustas võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp. 1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud. NSVL Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada.
NSV Liidu ja USA peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheesid moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Samuti ,,kakeldi" Poolas, sest USA andis salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. Oluliselt aitas Poolat ka USA avalik välispoliitiline toetus. USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitust Euroopasse Siberist, keelates USA firmadel ja nende filiaalidel Poolas müüa seadmeid gaasijuhtme jaoks. USA-l õnnestus veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas oluliselt nafta hinda, seega ka NSVL ei saanud naftamüügist nii palju raha kui vaja olnuks. Kokkuvõttes viis USA majandussõda 1980. aastate keskpaigaks NSV Liidu pankrotti. Reagan alustas NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks võidurelvastumist kõrgtehnoloogia vallas ja siin
käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud. Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatsov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist. Ta tahtis päästa käsumajandust ja impeeriumi. Hakati uuendama majandust (perestroika) aga läbimõtlematult
Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed) USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine. Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma, vähendas nafta hinda. Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-i. USA algatas kõrgtehn relvastumise, millele NSVL ei suutnud vastu panna. perestroika: Gorbatsov, sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine. Glasnost, avalikustamine, salastust vähendatakse, Jakovlev. NSVL oli kaasaegse maailma vastu, tekkis demokraatlust rohkem, paljud riigid said iseseisvaks.
Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda Oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti. Dmitri Anatolyevich Medvedev Sündis 14 september 1965, Leningradis Isa nimi oli Anatoly Afanasyevich Medvedev, ema nimi Yulia Veniaminovna Medvedeva Ainuke laps peres Õppis Leningradi 305.koolis Kaasõpilastest targem, sihikindlam ja usinam Medvedev on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli 1987 ja kaitsnud õigusteaduste kandidaadi kraadi. Aastatel 19901999 pidas Medvedev loenguid Peterburi ülikoolis ning õppejõutegevuse
ajalistele soojadele suhetele on soomlased väga hästi ära kasutanud just majanduslikke suh- teid Venemaaga ja sellest suurt kasu lõiganud. Venemaast on saanud Soomele suurim kauban- duspartner nii ekspordilt, kui ka impordilt. Venemaa lai turg on avanud soomlastele uued või- malused ning väga paljud Soome suurfirmad on Venemaal väga edukad.Kuid samas on Soo- me mõnes asjas Venemaast küllaltki sõltuv, nt. energeetika valdkonnas, mille üheks ilmekaks näiteks on Nord Streami gaasijuhtme rajamine,mis läbib ka Läänemerd. Paljud riigid, sealhul- gas ka Eesti,on selle gaasijuhtme rajamises üsna skeptilised, kuna kardetakse,et sellega oman- dab Venemaa antud piirkonns veelgi suurema mõjuvõimu energeetika valdkonnas. Sedasi võivad venelased hakata oma majanduslikku mõjuvõimu ära kasutama ka poliitiliselt ehk nõudma oma poliitiliste huvide täitmist,sest paljud riigid sõltuvad Venemaast majanduslikult liiga palju.
kaitse, on tugeval alusel. 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud: Konflikti arengu põhjusi tuleb otsida mitte ainult Gruusia poolelt, vaid ka Lõuna-Osseetia ja Venemaa poolelt. Nende pingete puhkemine on olnud tegelikult Vene poole soov olnud kogu aeg. See on pikaajalise tegevuse jätk, mis algas kahe aasta eest Gruusiasse suunduva gaasijuhtme õhkimise ja embargoga. Gruusia on Lahteini hinnangul teinud päris palju selle konflikti süvenemise ärahoidmiseks, üks neist sammudest oli kas või ühepoolse relvarahu väljakuulutamine. (Lahtein 2008) Uskumatul moel põhjendab maailma võimsaim tuumariik, Venemaa, oma agressiooni Gruusia vastu oma Lõuna - Osseetias elavate kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistab Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna Osseetia rünnakus.
vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda. Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp:
Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). 2. USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1985. a sai partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov, kes soovis muudatusi käsumajanduse ja impeeriumi päästmiseks, uskudes ekslikult kommunistlikesse ideedesse. Soovis parandada suhteid lääneriikidega (veidi paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist
2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3.2 Reagani edu naftahindade allasurumisel, suutis veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda laastav mõju NSVLile. USA piiras oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVLi. 3.3 USA majandussõda viis NSVLi 1980.a keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumise uut etappi. 4. Võidurelvastumise uus etapp 4.1 1983
II-le. Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. Reagan aga nii ei arvanud. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks. Viidates vägivallale Poolas keelati Ühendriikide firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Sellised sammud tekitasid teistes lääneriikides nurinat. Euroopa ei mõistnud Reagani järeleandmatust ning suhtus ka Solidaarsuse hävitamisse vaoshoitult. Reagan ei lasknud end vastuseisust mõjutada ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada
suhtes on ohtlik. -) Kasutatakse: Island, USA's Yellowstone, Uus-Meremaa, Filipiinid. Metallurgia * Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks. -) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe'st ja Mn'ist) -) Värviline metallurgia tuleb nt Cu'st ja Al'ist. * Metallurgia etapid: -) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures. -) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures. -) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures. -) Valtsimine ja stantsimine ehk toodete tootmine toimub tarbija juures. * Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded. * Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades.
armeenlaste kontrolli alla. 12. maist 1994. aastast algas uus faas Karabahhia konflikti ajaloos külmutatud konflikt. Olgugi, et otsene sõjategevus on peatunud juba 1994. aastast, eksisteerib Armeenia ja Aserbaidzaani vahel siiski pidev pingeseisund ning lõplikku lahendust ei ole olukorrale siiani leitud. 2.2 Venemaa-Ukraina gaasitüli Venemaa gaasist läheb läbi Ukraina Euroopasse ligikaudu 80%. Gazpromi tuludest kaks kolmandikku tuleb gaasist, mis on müüdud Ukraina gaasijuhtme kaudu. Paar aastat tagasi tarbis Ukraina riik 80 miljardit kuupmeetrit gaasi. See jagunes järgmiselt: 1. 20 miljardit kuupmeetrit gaasi oli Ukraina omatoodang 2. 36 miljardit kuupmeetrit gaasi ostis Turkmenistanist 3. 17 miljardit kuupmeetrit gaasi sai Venemaalt transiiditasudeks. 4. 6-8 miljardit kuupmeetrit gaasi ostis Venemaalt. Ukraina on Venemaalt saanud gaasi osta alati alla maailmaturu hinna. Vastutasuks on Ukraina
loodusvarade müügist ja relvakaubandusest. 3) Uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine NSVLi ja USA peamine võitlustander Afganistan. USA toetas vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede relvadega. Teine võitlustander Poola.Varustas Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA majandussanktsioonid Poola suhtes sundisid Jaruzelskit Walesat vabastama. Takistas uue gaaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Keelati gaasijuhtme jaoks seadeid müüa. Reaganil õnnestus ka vveenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma a seeläbi nafta hinda vähendama. Tähtede sõda. 1983. algatatud. 1982 suri Breznev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tsernenko, suri 1985. Siis Gorbatsov. Gerontokraatia. Perestroika uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine. Glasnost avalikustamine. Suurenem valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda.1986 Tsernobõl.
liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1981-88 USA president Ronald Reagab VP. 1. USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. 2. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. 3. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. 4. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. 5
aastal afganistaani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USA-s võimule tulnud Reagan kuuluta oma eesmärgiks "kurjuseimpeeriumi" likvideerimise. Selleks: 1)toetati kommunismi vastaseid liikumisi. Varustas afganistaani vastupanu võitlejaid relvadega ja õpetas neid välja. Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas poola suhtes majandus sanktsioonid mis nõrgestasid kommunistliku reziimi. 2)majandus sõda NSVL vastu. Nt. a) takistas uue gaasijuhtme ehitamist siberisse-keelas USA firmadel vajalike vahendite müümise b) veenis Saudi Araabiat suurendama nafta tootmist et vähendada nafta hinda- NL sissetulekud vähenesid , nii nafta kui relvade müügist c) veenis mitte müüma NL-le kõrgtehnoloogia tooteid, sest NSVL varastas tehnoloogiat oli suutnud seetõttu läänega kuigivõrd sammu pidada 3)tähesõdade programmi väljatöötamine-kosmosesse tuli viia kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud US
-USA poliitilised alused: pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, toetama võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist ; algatas avalikustamise e glasnosti, hakati avalikustama õnnetusi, räägiti tundmatuid fakte NL ajaloost, kuidas läänes inimesed tegelikult elavad,
tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud? Ka praegu teostatav Nord Streami projekt meie ranniku lähistel kujutab meile ohtu. Gaasijuhtme plahvatades ei kujuta ette, mis meie rannikulähedasest asustusest saab. Seoses inimkonna jätkuva suurenemisega ja majanduse plahvatusliku kasvuga Aasias pole maailm jätkusuutlik ilma tuumaenergiata. Ka Eestis pole asi teisiti. Oleme eelnevalt vaadelnud Eesti energeetilist seisu ja seda, et Eleringi arvutuste kohaselt ootab meid aastal 2025 ees energiavõimsuse puudujääk umbes 1400 MW . Ja ega seda pole ka
annaabi.ee 
