3 Sisselaskeklapp sulgetakse pärast seda, kui kolb on läbinud alumise surnud seisu. Sellega saavutatakse silindri täielikum laadimine värske õhuga seni, kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga. Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2) 2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus. Kahetaktilise mootori gaasijaotus erineb neljataktilise mootori gaasijaotusest põhjalikult. Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu.
i) müra ning kahjulike ainete vallanudmine [5] Mootori tööprotsessi olulisemad liigitused: 4 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Otto ringprotsess), b) Kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler-Sabathei reingprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid;
avata ja ei suleta täpselt siis, kui kolb on Ü.S.S või A.S.S, vaid kas varem või hiljem. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgumsi hetkeni väljendatuna kraadides nimetatakse gaasijaotus faasideks. Kahetaktilise mootori korras akende avamise ja sulgumis hetkeni. Klappide avamise ja sulgemise hetked määratakse teoreetiliselt võttes arvesse mootori väntvõlli maksimaal pöörlemis kiirust. Mida suurematel pööretel on ettenähtud mootori töö, seda suuremad on gaasijaotuse faaside nurgad. Gaasijaotus faaside nurkade erinevused saadakse nukkvõlli nuka erinevate kujudega. Selline klappide avamise moodus suurendab tunduvalt mootori võimsust. Võimsuse kasv tuleneb silindri paremast täitumisest värske kütteseguga ja paremast silindri puhastamisest läbitöötanud gaasidest. Kolb mootorite iseärasused küttesegu järgi Kütuse ja õhu segamise järgi jaotatakse mootorid kahte suurde klassi: ottomootorid, diiselmootorid. Need nimed tulevad leiutajate järgi.
3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid;
annaabi.ee 
