GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 2 Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm Diiselmootori töötsükli teoreetiliste taktide algus- ja lõpp- punktidena vaadeldakse kolvi ülemisi ja alumisi surnud seise. Klapi avanemist enne kolvi jõudmist ülemisse või alumisse surnud seisu nimetatakse klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes-
3) Boxer mootor sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt, niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord Süütejärjekord ei ole sama, mis silindrite järjekord, küll aga sama mis töötaktide järjekord silindirs. Kolb mootori töötamine ja gaasijaotus faasid Neljataktilise töötsükkel toimub kahe väntvõlli pöörde jooksul. Sisse ja väljalaske klappe ei avata ja ei suleta täpselt siis, kui kolb on Ü.S.S või A.S.S, vaid kas varem või hiljem. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgumsi hetkeni väljendatuna kraadides nimetatakse gaasijaotus faasideks. Kahetaktilise mootori korras akende avamise ja sulgumis hetkeni. Klappide avamise ja sulgemise hetked määratakse teoreetiliselt võttes arvesse
4. esimese ekskavaatori loomine; 5. roomikkäiguosa kasutuselevõtmine. 2. Loetlege ehitusmasinaid iseloomustavate skeemide tüübid. 1) Struktuurskeem, 2)kinemaatika, 3)hüraulika, pneumaatika, elektriskeemid 4)konstruktiivneskeem 3. Masina toetuskontuur moodustub tema: 4. piki- ja põiksuunalistest kallutussirgetest; 4. Masinate läbivust iseloomustavad 4. peale- ja mahasõidu nurgad 5. Sisepõlemismootori mehhanismid on: 5. gaasijaotus 3. keps- vänt 6. Diferentsiaali ülesanne transmissioonis on: 4. võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega 7. Mis iseloomustab " FOPS" tüüpi kabiini? Kaitsevad masinisti võimalike masinale peale kukkuvate esemete eest. 8. Loetlege veoautode nimetused kere tüübi järgi. Furgoon, Madel-, kallur-, veduk-, tsistern- ja eriotstarbelised autod. 9. Puistematerjalide vertikaalseks transportimiseks on parimad: 4. aerorennid 3
..............................................................................................30 RISTPEA...................................................................................................................................31 RISTPEAMOOTORI KEPS.......................................................................................................31 SPM KOLVI JAHUTUS................................................................................................................31 GAASIJAOTUS MEHANISM.....................................................................................................32 JAOTUS- EHK NUKKVÕLL...................................................................................................32 NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID..........................................................................33 SPM KLAPID............................................................................................................................34
mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele järgneb põlemine. 4. Sisepõlemismootoritega seotud mõisted ja tehnilised parameetrid. a) takt – ühe kolvi käigu ajal silindris toimuv protsess b) kolvi käik – kolvi liikumine ülemisest surnud seisust
Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Töövahendid: 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) AUTO MARK JA MUDEL: Toyota Avensis MOOTORI TÄHIS: 2C-TE Kirjeldage konkreetse auto õlipumba, õlipumba ajamit, õlifiltrit. Antud autol on sisehambumisega rootor pump, mida juhitakse lame rihmaga (gaasijaotus mehhanismi rihmaga). Õlifilter on kompleks filter vesi jahutusega. Karterituulutus (ülesanne, ehitus) Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse. Karteripõhi (ehitus, materjalid)
.............................................................................................14 2. ÜMBEREHITATUD JÕUALLIKAS .........................................................................................15 2.1. Mootori väliskarakteristika simulatsioon ............................................................................15 2.2. Väntmehhanism ja mootoriplokk ........................................................................................16 2.3. Gaasijaotus mehhanism . ......................................................................................................23 2.4. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................27 2.5. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................28 2.6. Sisselaskesüsteem . ...................................................
tihendist. Või siduri võlli tihendist.Käigukasti küljest eemaldada survelaager.Uus sidur paigaldada kasutades tsentreerimiseks Siduri korvi poldid keerata kinni järjest. Et mitte teha viga sidurikorvi lamellplaadile .Eemaldada sidurivõlli tsentreerimis abinõu.Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega. Siduri ketas paigaldada korvi suhtes vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.Ja käigukast panna tagasi samas järjekorras. 51.OHV gaasijaotus TH (tõukurvarrastega , nukkvõll all) OHV-l saab reguleerida samuti klapipiltu aga klapipi pilu regul. käib vähe teistmoodi kuna selle OHV mootori nukkvõll asub mootori plokis. St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil. 52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui
surnud seisus nim põlemiskambriks. Mootri üheks oluliseks konstruktiivseks parameetriks on kolvikäidu ja silindri läbimõõdu suhe, mis kõigub 0,7-2,2 kusjuures kiirekäigulised mootorid on see suhte väiksem võrne kui 1. Silindritöömaht Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh I-silindrite arv Vh- silindrite maht Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc =Vs/Vc surveaste ehk kompressiooniaste Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed 1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll. 2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid) 3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu
29.Neljataktiline mootor - on üldiselt klappidega mis asuvad silindri kaane sees.Klappe avavad nookurid, mida juhitakse läbi tõukuri, mis istub põhimõttelisalt jagajavõlli peal. Jagajavõll pannakse tööle läbi väntvõlli. Jagajavõllil on tavalisel laevamootoril neli nukka. Nukad on sisselaske-, väljalaskeklapi jaoks,kütusepumba ja käivituse jaoks. Reverseevitaval mootoril on aga kokku kaheksa nukka. Selleks üldiselt peab jagajavõlli nihutama. 30.Kahe taktilne-Gaasijaotus seadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid(sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatudainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsis olevate läbipuhumisakende kaudu. Töötanud gaasid eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu.Aknaid avab ja sulgeb kolb oma üles-alla liikumisel, väljalaskeklapigamootoril aga vastav ülekandemehhanism (mehhaaniline võihüdrauliline) nukkvõllilt
vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel lähevad ülekandedetailid (nookur, tõukurvarras ja tõukur) algasendisse. Püstklappidga gaasijaotusmehhanism töötab ülalkirjeldatuga sarnaselt, kuid tema ehitus on lihtsam, sest puuduvad tõukurvardad, nookurid ja detailid, mille nookurid kinnitatakse. Sellise gaasijaotusmehhanismi puhul kandub liikumine tõukurilt otse klapile. Et gaasijaotus mehhanismi kuumenemisest tingitud mõõtmete muutused ei takistaks klapi tihedat sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde
36 37 mutriga. Nookuritelg kinnitatakse poltidega silindrikaane toenditele. Gaasi j aotusf aasid. Silindri täitumine kütteseguga ja heitgaaside kõrvaldamine silindrist sõltub peale muude tegurite klappide (kahetaktilises mootoris silindriakende) avatud oleku kestusest. Seda iseloomustavad gaasijaotus-f aasid, mis näitavad klappide avamis- ja sulgemismomente väntvõlli vända pöördenurgana surnud seisude suhtes. Näitena on joonisel 17 toodud «Dnepr» MT-9 ja «Vos- hod-2» mootorite gaasi j aotusf aaside diagrammid. Nagu diagrammidest nähtub, avatakse neljataktilise mootori kla- pid enne kolvi jõudmist surnud seisu (eelavamine) ja sule- takse pärast kolvi lahkumist surnud seisust (hilissulgemine). Klappide eelavamine ja hilissulgemine pikendab sisse- ja
annaabi.ee 
