süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50. On püütud leida diisel- ja bensiinikütustele alternatiive, kuna nafta hind tõuseb aina. Alternatiive on leitud loodusliku gaasi ja vedelgaasi arvel. Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav. Alkohol metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Seda segatakse ka bensiiniga. Taimeõli kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtus ja tsetaaniarv jääb natuke alla diiselkütusele. Rapsiõli kasutamise takistuseks on suur viskoossus ja kõrge paksenemistemperatuur.
kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga võib suvekütus olla liiga viskoosne või hanguda isegi kütusepaagis. Seoses naftahinna tõusuga, samuti ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud bensiini- ja diislikütuste asendajate, nn alternatiivkütuste poole. Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga. Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb ta natuke alla. Rapsiõli kasutamise takistuseks on kõrge paksenemistemperatuur ja suur viskoossus
väärtusega 40-50 tsetaaniarv. Diislimootori korral on väga tähtis kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel ostutuda liiga lenduvaks, talvel võib suvekütus olla liiga viskoosne või isegi hanguda kütusepaagis ja torudes. Ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud alternatiivkütuste poole: Looduslik gaas ja vedelgaas kõige esimene sisepõlemismootos töötas valgustusgaasil. Tänapäeval on gaasiautod üldtuntud kuid nende võimsus on väiksem ja tehniliselt pole kasutamine mugav. Alkoholid Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on lihtsam, kõige rohkem kasutatakse Brasiilias. Taimeõlid kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb see vaid veidi alla diislikütusele. Kasutamise takistuseks on suur viskoossus ja kõrge paksenemistemperatuur.
ole suuremad. Iga 15 000 kilomeetri tagant kontrollitakse gaasisüsteemi. Gaasile tasub üle viia autod, millega sõidetakse vähemalt 20 000 30 000 kilomeetrit aastas. Lisaks kütusesäästule säästavad gaasiautod ka keskkonda: CO2 sisaldus heitgaasides väheneb näiteks poole võrra. Autogaasi kasutamine on eriti populaarne Hollandis, Itaalias ja Poola. Viimase poole aastaga järsult kallinenud bensiin ja diislikütus sunnivad üha enam autojuhte paigutama oma neljarattalisele sõiduvahendile odavama ja keskkonda säästvama gaasiseadme. Ehkki gaasi kulub sõites bensiinist kümnendiku võrra rohkem, on gaasi hind bensiini hinnast sedavõrd odavam, et gaasiseadmele
annaabi.ee 
