1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond uuele territooriumile. Kui Pioneer 10 jättis Marsi punase ketta seljataha, oli tema ees näha kauget sära, igast tähest tugevamat valgusallikat see oli Jupiter, lähim ja suurim neljast massiivsest maailmast, mida ühiselt nimetatakse gaashiidudeks. Jupiteril on impepärasete kujunditega pilvkate ja intrigeeriv punane laik ning ta on nii suur planeet, et sinna mahuks 1300 Maad. Samuti on ta ka Päikesesüsteemi kõige mõjukam planeet. Enam kui pool miljardit kilomeetrit sealpool Jupiteri asuv Saturn, väidetavalt kõige ilusam taevane objekt, mis on ümbritsetud selliste suurejooneliste rõngastega. Järgmine on Uraan, merisinine mõistatuslik kera, ainuke planeet Päikesesüsteemis, mis vurritab ümber Päikese nagu külili vaat
Uraani ringide süsteem. Pilt: Erich Karkoschka/NASA, 1996, http://apod.nasa.gov/apod/ap960430.html kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 10. NEPTUUN Neptuun on Päikeselt kaheksas ja viimane planeet. Ennem Rahvusvahelise Astronoomia Liidu 2006. a. otsust peeti viimaseks planeediks Pluutot. Nüüd on Pluuto ümberkvalifitseeritud kääbusplaneediks. Neptuun koos Uraaniga kuuluvad jäähiidude klassi. Ennem 1990-ndaid peeti neid gaashiidudeks koos Jupiteriga ja Saturniga. Nende struktuuri erinevuste tõttu käsitletakse neid nüüd aga kui eraldi klasse. Neptuun avastati 1846. a. Avastuseni viis ebaregulaarsuste uurimine Uraani liikumises, mida põhjustas Neptuuni gravitatsiooniväli. Neptuuni läbimõõt on vaid 3 % võrra väiksem kui Uraani oma. Samas ta on 15 % massiivsem - seega Neptuuni tihedus on Uraani omast suurem. Neptuuni raadius on 3,8 korda Maa omast suurem ja ta on 17,1 korda massiivsem
annaabi.ee 
