Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis
· Umbes nädal hiljem ilmnevad müokardiit, rütmihäired, nägemishäired. Suremus 5-10%. Komplikatsioonid. · Müokardiit · Neuriit · Hingamispuudulikkus 30.Tuberkuloosi kliiniline pilt · Palavik, kaalulangus, väsimus · Organspetsiifiline-Kopsutuberkuloos: köha, röga, +/- veri · Scrofula: suurenenud lümfisõlmed · Meningiit: peavalu, uimasus · Miliaarne TB: ühene kliiniline pilt puudub · Urogenitaaltrakst: "steriilne" püouuria 31.Gaasgangreeni tekitjate morfoloogia. · Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. · Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt.
liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. STAPHYLOCOCCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas
Suupõhja flegmooni korral võib takistatud olla kõne, neelamine ja hingamine, kui infiltraat haarab keelepära ja kõri. Silmakoopa flegmooni korral võib esineda tugev laugude turse, punnsilmsus jne. Roiskflegmoon ehk gaasgangreen on kiireloomulise ja raske kuluga ning võib juba 3-4 päeva pärast lõppedasurmaga. Iseloomulikeks tunnusteks on: Nahk on kahvatu ja mõnikord pronksikarva; Infiltraat on tihke ,vähe valulik; Nahaaluses koes võib sedastada gaasi krudinat; Gaasgangreeni tagajärjel kärbuvad lihased ja hiljem teised koed; Flegmooni avamisel ei esine mäda, vaid vinav verine eritis gaasimullikestega; Lihased haavas on hallikad ja elutud, veritsus haavast on vähene; Hiljem võib haavast erituda mäda ja kärbunud koetükke. Ravi on kirurgiline ja seisneb flegmooni avamises, mida tuleb teha aegsasti, ootamata seisundi halvenemist. Flegmooni võib avada kohalikus või üldtuimestuses. Haava asetatakse dreen ehk spetsiaalne toru, et mäda saaks väljuda.
Clostriduim perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A?E), vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. Clostridium perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini Haigusnähud: · Tekib soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus Hävib:
· Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini vastaseid antikehasid); toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab neurotoksiini · Clostridium histolyticum - gaasgangreeni tekitaja · Clostridium perfringens gaasgangreeni tekitaja; todab enterotoksiini · Clostridium septicum gaasgangreeni tekitaja · Clostridium tetani teetanuse tekitaja; lapsi vaksineeritakse nõrgestatud toksiiniga e toksoidiga, sest nii tekib aktiivne immuunsus; väga spetsiifiline toksiin; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab neurotoksiini
kudedes, nagu kopsudes. Aeroobide vastandiks on anaeroobid, millised paljunevad vaid hapnikuvabas keskkonnas ja hukkuvad isegi väikeste O2 kontsentratsioonide puhul. Substraati ei lõhustata lõpuni, vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped, mida saab määrata gaaskromatograafiliselt. Anaeroobne fermentatsioon on käärimine: eristatakse piimhappelist, võihappelist, äädikhappelist jt. käärimist. Anaeroobsetest patogeenidest on tuntumad teetanuse, gaasgangreeni, botulismi tekitajad – Clostridium perekonna batsillid. Enamik patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid. Need mikroobid arenevad nii O2 juuresolekul kui ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui ka fermentatsiooniks. Tüüpiliseks näiteks on enterobakterid, eeskätt Escherichia coli. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus
mõnikord on vajalik jäsemeamputeerimine. Verevarustuse puudulikkuse korral püütakse võimaluse korral verevarustus taastada. Bakteriaalse infektsiooni puhul kasutatakse raviks antibiootikume. PROGNOOS Kuiva ja märja gangreeni puhul kärbunud kudet säilitada ei saa, aga prognoos on enamasti raviga hea. Gaasgangreen on raske haigus, mis võib olla eluohtlik. ENNETAMINE Jäsemete kuiva gangreeni ennetamine on võimalik verevarustust parandava ravi kaudu. Gaasgangreeni aitab vältida haavade puhtuse eest hoolitsemine. Müokardiit on südamelihase põletik. Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini viirusnakkused (näiteks parvoviirus B19,mumpsi viirus ), kuid põhjuseid on ka teisi. Müokardiit on sageli autoimmuunreaktsioon. Müokardiidi tagajärjed võivad olla väga erinevad. See võib kulgeda ilma tajutavate sümptomiteta ja laheneda iseenesest, kuid võib põhjustada valu rinnus, südamepuudulikkust või isegi surma. Mis on leukeemia?
põhjavesi Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad (sporogeensed) kemoorganotroofsed pulkbakterid.Klostriidid elavad enamasti mullas, mudas ning loomade ja inimeste seedekulglas.Mõned klostriidid põhjustavad ohtlikke haigusi, nende seas botulismi, gaasgangreeni, teetanust 34. Steriilimine ja pastöriseerimine Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines.
Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi haavu on kontamineeritud klostriididega, ei ole nimetatud mikroobide isoleerimine haavast üksinda piisav gaasgangreeni diagnoosimiseks. Haa- vaeritise uurimine klostriidide suhtes on vaid vajalik kliinilise diagnoosi kinnitamiseks. Diagnoos põhineb kliinilisel pildil. Vajadusel kasutatakse ALGMATERJALI MIKROSKOOPILIST UURIMIST. Põletikukoldest võetud materjalist valmistatakse preparaat, mis värvitakse Grami meetodil. Otsitakse grampositiivseid batsille. Eoseid reeglina näha ei ole. Võimalik on kasutada ka HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMIST. Tehakse esmaskülvid
*Megasphaera, Veillonella, *Haloanaerobacter. *Clostridium. Perekonnas Clostridium on 146 liiki. Suhteliselt heterogeenne. Võimalik, et tehakse sellest perekonnast perekondi juurde. Siia kuuluvad obligaatselt anaeroobsed pulkbakterid, kes moodustavad termoresistentseid endospoore ja sulfaate ei redutseeri. Siia kuulub rida ohtlikke baktereid. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanust), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni ja ka toidumürgitust. C. difficile. Avastati 1930. a., kuid 70-ndatel hakati teda rohkem uurima seoses AB ravi järgse kõhulahtisusega. Algul peeti normaalse mikrofloora kahjutuks esindajaks, enam mitte. Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+)
Põhjustajaks on 80% juhtudest C. perfringens A serotüüp, mille eosed enamasti lihatoiduga organismi sattunult hakkavad arenema vegetatiivseteks vormideks, mis tekitavad enterotoksiine. Ravi ja profülaktika § Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum. § Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a., kuid suurema tähelepanu alla sattus see mikroob 1970-ndail seoses antibiootikum ravijärgsete diarröade sagenemisega. Enne seda peeti C. difficile't normaalse mikrofloora kahjutuks asukaks. Tänapäeval on C. difficile tuntud kui pseudomembranoosse koliidi ja antibiootikumravi järgse diarröa tekitaja. Hiljuti seostati teda ka postoperatiivse diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega.
on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub mullas mullas esineb baktereid (Bacillus thuringiensis), mis on patogeensed putukatele Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mikroobsetel protsessidel phinevad keskkonnatehnoloogiad Ksenobiootik on antropogeenne kemikaal, mida iseloomustab mittelooduslik struktuur. Ksenobiootikud on niteks jrgmised hendite rhmad: pllumajanduskemikaalid
(setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospooride preparaate on soovitatud ka kasutada "dosimeetritena", et hinnata kiirgustaset (osooniaugud!) maakera eri kohtades: endospoore eksponeeritakse kiirgusele ja seejärel hinnatakse idanemisvõimet. Patogeensed sporogeensed bakterid- klostriidid Perekonda Clostridium kuulub rida patogeene. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu
kaelavalud, lihasjäikus, isupuudus, iiveldus, nahalööve või kõhulahtisus. Kõik need sümptomid on seni kirjeldatud juhtudel tekkinud u 10-päevase peiteaja järel. Haigestumise alguses on sümptomid väga sarnased gripile, hilisemas staadiumis aga meenutavad kopsupõletiku täielikku haiguspilti. Ravi Praegu ei ole tekkepõhjuste ravi veel võimalik, kuid vaevuste sihipärase leevendamise teel saab seda haigust efektiivselt ravida. 7) Gaasgangreen Gaasgangreeni tekitavad klostriidid. Need on anaeroobsed bakterid, kes moodustavad eoseid ning eritavad aktiivses elufaasis toksiine ja agressiivseid ensüüme. Gaasgangreeni juhtumeid tuleb harva ette, kuna tänapäeval hooldatakse haavad enamasti kiiresti. Kui aga selline nakkus ikkagi tekib, paistetab nakatunud ala tugevasti üles. Ensüümide lagundatav kude omandab sinakasrohelise kuni pruunika varjundi ja sellest imbub määrivat vedelikku
annaabi.ee 
