Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Gaaside olekuparameetrid - rõhk P, temperatuur T, kogus (aine hulk) n, ruumala V,
Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus Tahke Gaas Tahke vaht, Tahke vaht Adsorbeerunu Vedelik gaasimulle Tahke vaht d Tahke sisaldavad Tahked gaas mineraalid kolloidlahus Kristallvedelik Tahke vaht, vedelike ed Tahked tilku sisaldavad lahused, mineraalid segakristallid Segud
Gaasilise faasi - peam N2, 02, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine 19 Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus.
Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul.
Gaasilisele olekule on iseloomulik, et • molekulid, aatomid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, mis neile antud on ning mis on tunduvalt suurem gaasiosakeste summaarsest ruumalast; • molekulide mõõtmed on väga väikesed võrreldes nendevaheliste kaugustega; • molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises (Browni liikumises); • molekulidevahelised jõud (van der Waalsi jõud) on väga väikesed, seetõttu on gaaside tihedus väike.
Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik)
Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul.
Gaas – aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)).
Gaasi molaarruumala - ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol.
Gaasid c1 - C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360 Solaarõli C20-C30 300-400 7 Krakkimine Krakkimisel kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi.
Gaasid c1 - C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2.Bensiin (gasoline) C6-C10 - lennukibensiin, autobensiin, kergeks krakkimiseks (480°C ja 4000-5000 kPa) . Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd.
Gaas - vesinik;vesinikku nimetatakse hüdrogeeniumiks (vee tekitamine 2H2+O2=2H2); vesinik ja helium EI reageeri,õhulaevade täitmiseks 6)Keemia kujunemine teaduseks-18.-19.saj. 7)Keemia hariduse kujunemine-19.saj. 8)Tänapäeva keemia-20.-21.saj.
Gaasides - ioonmobiilsus Ioone sisaldavale lahusele pinget rakendades hakkavad ioonid liikuma, katioonid (+) katoodile (-), anioonid (-) anoodile (+). Kapillaarelektroforeesil toimub ainete elektroforeetiline lahutamine kapillaarkolonnis.
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud.
Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia ∆H 2 , seega on lahustumine eksotermiline (∆H < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas.
Gaas b on järelikult O2. Reaktsioonivõrrand on: F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C – I 2. Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid.
Gaas - gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn)
Gaaside korral on ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia ΔHs, seega on lahustumine eksotermiline (ΔHl < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas.
Gallium on molekulvõrega lihtaine, mille võresõlmedes on nõrkade van der Waalsi jõududega seotud Ga2 molekulid (väga ebatavaline metallide jaoks), mis säilivad ka vedelas olekus Ga aurud on üheaatomilised.
Gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0
Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks-pruuniks (erinevad naftafraktsioonid). Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine:
G 2hchlükos1 - f OHfotas OHH OOH OH POO - - - - - O PO CHPO 2OH HHHN NNNH2 HHO O O PO PO CHO O2 HHHN NHO 2Pi H2O P UTPi UDP-glükoprfsta sHHO O CHH 2OOHAnorgapüfs nileotas HO HO OHP OP COH2 O HHN HO - - O
Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temperatuuri meetoditega, mille tulemuste põhjal koostatakse omadus-koostis staadiumite kiirused erinevad tavaliselt oluliselt ja summaarse kiiruse tõustes.
Gaasideks nim. aineid, mille keemistemperatuur normaalrõhul on alla 20°C. Gaasis on molekulidevahelised kaugused suuremad, kui molekulide mõõtmed, kusjuures osakesed liiguvad ruumis vabalt.
Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina.
Gacl3 galliumkloriid – värvuseta kristalne aine, temperatuuril 1100 oC laguneb ja annab GaCl ja vaba Cl.  Pooljuhtmaterjalidena kasutusel GaN, GaP, GaSb, GaAs jt binaarsed ühendid.
Gaasikromatograafia on füüsikaline lahutusmeetod, kus segu komponendid jaotatakse kahe faasi vahel, millest üks on liikumatu sorbent ja teine, kandegaas, liigub määratud suunas.
Gaas vedelikus – vaht N: vahukoor, seebivaht, Vedelik vedelikus – emulsioon N: majonees, kätekreem, tahke aine vedelikus – kolloidne suspensioon N: piim, värvid, tint.
Gaasiõlid - nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.
Gaalideks e. tarretisteks (marmelaad, sült). Kolloidsüsteeme iseloomustab valguse hajumine e. opalestsents, mida kasutatakse dispersiooni astme määramiseks.
Galvaaniele - Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või konsentratsiooni) muutumine pinnale koostises esinevaid ioone ja pinnal tekib atsorbne kiht.
Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist.
Gaaskromatograafia põhimõte - gaas/vedelik, gaas/adsorbtsioon •Kiire meetod gaaside segude ja ühendite, mille keemistemperatuur on alla 400 oC lahutamiseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Gaasi molaarruumala - Vm - 1 mooli gaasi ruumala standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala.
Ga dnp - aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP- aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed.
Gaasipakendis 3 - 5 päeva kauem värske kui tavalises atmosfääriõhuga täidetud kilepakendis. CO2 hoiab hallituse piimatoodetest eemal.
Gaaside põhiseadused - Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga.
Gaasidele on iseloomulik, et neid saab paisutada ja kokku suruda, st. neil ei ole kindlat kuju, mistõttu nad täidavad kogu anuma.
Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3.
Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk.
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda.
Gaas - adsorptsioonikromatograafia (täidis on stats.faas), gaas-vedelikkromatograafia (täidis on kandja stats.
Gaasina on ebastabiilne. • Vees lahustudes annab N2O3 lämmastikushappe HNO2, mis on nõrk hape (K = 4,3·10-4).
Galvaanelement - toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks.
Gaasiseadused - Funktsionaalsed seosed gaaside rõhu, temperatuuri, ruumala (olekuparameetrite) vahel.
Gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
Gaas –  C1­C5 bensiin – C5­C10 ligroiin – C8­C12 petrooleum – C9 ­ C16
Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav.
Gaasiline jood on kuri värk, kuna ta kahjustab kopse ja maha sattununa plekitab sealgi kõik täis.
Gaasilisest co2 - st ja vedelast NH3-st. fosfaadimaaki: NaOCl, kloordioksiid jt., nende kasutamine.
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole.
Gaasilised ained on metüülamiin ja trimetüülamiin. Vedelad on dimetüülamiin ja etüülamiin.
Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus.
Gaas – mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav.
Gaas on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
Gaas on õhust raskem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________
Gaas on õhust raskem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________
Gaas – Molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda.
Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga.
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda.
Gaasi molaarruumala – kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3.
Gaaskromatograafia – liikuvaks faasiks on sobiv gaas, nt lämmastik,vesinik või heelium.
Gaaside seadused – matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel.
Gaasijäätmetes on sobilikud tingimused nitrosoühendite lähteühendite sünteesiks.
Galvaanaelemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks.
Galvaaniahelas on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks.
Galvaanielemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks.
Gaaskromatograaf - Leekionisatsioon- põlevad ained; soojusjuhtivus- universiaalne.
Gaasi molaarruumala - ühe mooli gaasi ruumala normaaltingimustel 22,4 l (22,4 dm3).
Gaasisegu koostises on 400 grammi vääveltrioksiidi ja 88 grammi süsinikdioksiidi.
Gaas - vedelikkromatograafia – tegemist kromatograafia eriliigiga.
Gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel
Gaasiõlid - diislikütuse valmistamiseks ja kergeks kütteõliks.
Ga ravimpreparaadid on põhjustanud neeruhäireid, isegi surmajuhtumeid.
Gaasilistest komponentidest on piimas lämmastikku, hapnikku ja süsihappegaasi.
Galaktoos - Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.
Galaktoos – monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel
Gaas – temperatuuri suurenedes lahustuvus väheneb
Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega.
Gaasi molaarruumala - kõkide gaaside molaarruumala on 22,4 dm³!!
Gaas - ekstraktsioon Inertgaasiga läbipuhumisel:
Gaasi tihedus on gaasi mass teatud kindlas ruumalaühikus.
Gaaside rõhk on võrdeline tema kontsentratsiooniga.
Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga.
Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised.
Gaas – aine, mis norm rõhlu ja toatemp.
Galvaanielem - des on suits ja tolm või aerosool.
Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temp.
Gaaskütused - Maagaas, Metaan, Propaan,Vesinik
Gallium - ja indiumfosfiidid on pooljuhid.
Galvaanielem - de N: on eelpool vaadeldud elem.
Gaasilises olekus on ta mürgine ja liikuv vedelik.
Gaas –  metaan Ei lahustu vees.
Gaas - vedelik (soodavesi - CO2 vees)
Gaase on maailmas palju, väga palju.
Galloni ehk umbes 159 liitriga.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun