- G tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a-δ,a+δ) allpool puutujat, mis on tõmmatud punktis f(x) f’ni graafikule * Öeldakse, et f’ni f(x) graafik on nõgus punkits a kui leidub punkti a selline δ-ümbrus, et f’ni f(x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a-δ,a+δ) ülalpool puutujat, mis on tõmmatut punktis f(x) f’ni graafikule * Öeldakse, et f’ni f(x) graafik on kumer hulgal X, kui selle f’ni graafik on kumer hulga X igas

Matemaatiline analüüs

0

Graafik on parabool:  100  -kui a>0, siis avaneb üles 68. Eksponentfunktsioon -kui a<0, siis avaneb alla y = a x , kus a > 0 ja a ≠ 1 -parabool y=ax2 on sümmeetriline y-telje F-nide y=ax ja y=(1/a)x graafikud on suhtes sümmeetrilised y-telje suhtes x1 + x 2 Eksponent f-ni(y=ax) graafik läbib Haripunkt: H x = 2 punkti(0;1) 57. F-ni mõiste.

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

0

Geomeetriline jada – test 5) Geomeetrilise jada 1) -2; 3; -6; 12; -24; … 2) 2; tegur q on 3) -½; 4) ½. Geomeetriline jada – test 6) Kui geomeetrilise 1) jada alati kasvav; jada tegur q >0, siis on 2) jada liikmed sama märgiga, 3) jada liikmed sama märgiga, kui a1>0 ning jada liikmed vahelduvate märkidega, kui a1<0; 4) jada liikmed alati positiivsed.

Jadad

0

Geomeetriline jada – test 2) Geomeetrilise jada n 1) Sn=a1(1-qn): (q -1) esimese liikme 2) Sn=a1(qn-1): (q -1) summa arvutamise valem on 3) Sn=a1qn-1: (q -1) 4) Sn=(a1qn-1): (q -1) Geomeetriline jada – test 3) Geomeetriline jada, 1) 3; 3½; 4; 4½; …; milles a1= 3 ja q = ½, on 2) 3; 6; 12; 24; …; 3) 3; 3,5; ¾;⅜; …; 4) 3; 2½; 2; 1½; …;

Jadad

1

Gauss - Jordan. Selle järgi teisendatakse laiendatud maatriksi elemendid peadiagonaalil ühtedeks ja sellesta alla- ja ülalpool nullideks.

Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks

0

Graafik on hüperbool: sx sy -kui võrdetegur a>0, siis sirge asub I,III 46. Sirge üldvõrrand veerandis Ax + By + C = 0 -kui võrdetegur a<0, siis sirge asub II, IV 47. Sirgete lõikepunkt veerandis 55. Lineaarfunktsioon y = ax +b , kus a, b =R Graaik on sirge 56. Ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , kus a, b, c = R ja a ≠ 0  p  n

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

0

Genereerivad funktsioonid on harilikult esitatud nö. suletud kujul(vastandina lahtisele astmereale): näidatud on vaid avaldis, mis defineerib rea saamiseks teatud tehete hulga (nende tehete sooritamisel saamegi astmerea, mille kordajateks on meile vajalikud väärtused). Tehniliselt on suletud kuju valem tuletatud geomeetrilise summa valemi järgi.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

1

Gauss - Ostrogradski valem võimaldab arvutada II liiki pindintegraali kolmekordse integraali abil.

Matanalüüs II

0

Geomeetriline jada – test 7) Järgnevatest jadadest 1) kõik esitatud jadad; -5; -10; -20; -40; … 2) ainult esimene ja kolmas; -5; -3; -1; 1; … 3) ainult esimene, kolmas -5; 2,5; -1,25; 0,625; … ja -5; -2,5; 1,25; -0,625; … neljas; on geomeetrilised jadad 4) ainult esimene, teine ja kolmas.

Jadad

0

Graafi - ..- taandatud graaf on graaf 𝑄 = (𝐷, 𝐵), kus on ära jäetud osad graafi G tipud ja nende tippudega seotud kaared, seega 𝐵 ⊂ 𝐾 𝑗𝑎 𝐷 ⊂ 𝑇. Graaf on teisele alamgraaf, kui ta on sellele graafile samaaegselt nii jäägraaf kui ka taandatud graaf.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes 2 ühendatud kaart oleksid eri värvi (naabertipud eri värvi). Graafi kromaatiline arv on min arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida sellised, et naabertipud eri värvi.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Geomeetriliselt on vektor a määratud kahe punktiga ― oma alguspunktiga A ja lõpp-punktiga B. Tähistame a = AB, kusjuures: 1) arvväärtuse määrab punktide vaheline kaugus, 2) sihi määrab punktidega antud sirge s(A,B), 3) suund on määratud punktide järjestusega.

Õppematerjal

0

Graafik on sirge: X − x1 Y − y1 -läbib kooridnaatide alguspunkti = x 2 − x1 y 2 − y1 -kui võrdetegur a>0, siis sirge asub I,III 44. Sirge võrrandi koostamine telglüikude abil veerandis x y -kui võrdetegur a<0, siis sirge asub II, IV + =1 veerandis

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

0

Graafiku asümptoot - kui funktsiooni y = f(x) argumendi kaugenemisel lõpmatusse või lähenemisel mingile piirväärtusele selle funktsiooni graafikuks oleva joone kaugus mingist sirgest läheneb nullile, siis seda sirget nimetatakse funktsiooni graafiku asümptoodiks.

Matemaatilised mõisted ja definitsioonid

0

Geomeetriliselt on osatuletis võrdne pinna z = f ( x, y ) ja tasandi y = const ∂x lõikejoone antud punktis tõmmatud puutja tõusuga k = tan α . ∂z Analoogselt on võrdne pinna z = f ( x, y ) ja tasandi x = const lõikejoonele tõmmatud ∂y puutuja tõusuga.

Mitmemuutuja funktsioonid

0

Graafik on sümmeetriline 2 Y – TELJEGA PARAL- x 0 LEELSE SIRGE SUHTES -6 -4 -2 0 2 4 6 -2 Nullkohad on punktides -4  − b + b − 4ac  2  − b − b 2 − 4ac   ;0   ;0   2a   2a  -6    

Ruutfunktsioon

0

Globaalsed ekstrerm - fun-i f(x) globaalseks /ehk absoluutseks/ maksimumiks(min)piirkonnas x nim.tema suurimat (vähimat) väärtust selles piirk-s. Kui piirk-s x pideval fun-il on üksainus lokaalne ekstreemum, siis on see ka fn-i f globaalne ekstr.

Konspekt eksamiks

0

Geomeetriline tähendus – ülesanne joone puutujast See tähendab, et funktsiooni tuletise geomeetriliseks vasteks on funktsiooni graafiku puutuja tõus punktis, mille abstsiss on x. Mehaaniline tähendus – ülesanne punkti kiirjusest

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I"

0

Geomeetriline interpretatsioon e. joone puutujaks punktis P nimetatakse lõikaja PQ piirseisu, kui punkt Q mööda kõverat piiramata läheneb punktile P. Üle vaadata! 7. Tuua näide diferentsiaali rakendamise kohta ligikaudsel arvutamisel.

Matemaatilise analüüsi eksamiks valmistumine

0

Geo - meetriline tõenäosus ei ole matemaatilise tõenäosuse alternatiiv, tegemist on liht- salt veel ühe viisiga, kuidas tõenäosust tõlgendada ning mille raames ka küsimusi esitada.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Graafik - treppgraafik 0 0 10 20 30 40 x F(x) Saadud rahasumma x 0 0 29,999 0 30 0,028571 39,999 0,028571 40 0,371429 49,999 0,371429 50 0,885714 59,999 0,885714 60 1 70 1 ise lisan

Tõenäosusteooria näidisülesanded

0

Geomeetriline jaotus – Tekkemehhanism (kasutatakse kui): Igal katsel on sündmuse toimumise tõenäosus sama (p). Juhuslikuks suuruseks on katsete arv (X=k) sündmuse esmakordse toimumiseni.

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

0

Graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole π/2. 1. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on määratud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund.

Matemaatiline analüüs I KT konspekt vähendatud programm

0

Graaf on kahealuseline, kui tema tipud jagunevad kaheks mittelõikuvaks osahulgaks selliselt, et graafi iga kaar seob ühe osahulga mingit tippu teise osahulga mingi tipuga.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Geomeetriliseks reaks nimetatakse rida, mille iga liikme ja temale eelneva liikme suhe q on konstantne: 𝑎2 𝑎3 𝑎4 𝑎𝑖 = = =⋯= = 𝑞 𝑎1 𝑎2 𝑎3 𝑎 𝑖−1

Konspekt

0

Geomeetrilises jadas on a1= 2 ja a6=64. Leia a8. 2. Geomeetrilises jadas on a1= -3 ja q= -2. Leia a6 3. Leia summa: 1+2+22+…+26 = 4. Leia geomeetrilises jadas a5, kui a3 a 7=81

Jadad

0

Geomeetriline jada - Jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja antud jada jaoks mingi kindla arvu korrutisega nimetatakse geomeetriliseks jadaks.

11. klassi materjal matemaatikas

0

Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud lõiku, millel on alguspunkt ja lõpp-punkt. Geomeetrilise vektori lineaarsed tehted on liitmine ja skalaariga korrutamine.

Kordamisküsimused lineaaralgebrast 2011./2012.õ.a. sügissemestril

0

Genute arv on oluliselt erinev äljalangenute arvust asi, võetakse vastu H1 Õppijad Ärindus ja haldus Tehnikaalad Väärtus jooksevhindades, milj.

Statistika kolmas kontrolltöö

0

Graafi tippu nimetatakse eraldavaks tipuks, kui tema eeldamisel koos kõigi temaga intsidentsete servadega graafi sidusate komponentide arv kasvab.

Diskreetse matemaatika elemendid, eksami konspekt

0

Geomeetriline keskmine – kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuseks on kordarvud, millest iga järgnev näitab seda, mitu korda on ta eelmisest suurem.

Tõenäosusteooria ja statistika konspekt

0

Geomeetriline jada on lõpmatult kahanev, kui tema teguri absoluutväärtus q  1. a1 Jada summa: S  . 1 q n 1 Üldliige: an  a1q .

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

0

Geomeetriliselt – vektorid on rakendatud ühisesse alguspunkti, vahevektor ühendab nende lõpp-punkte ja on suunaga vähendatava poole.

Vektor

0

Geomeetriline jada on lõpmatult kahanev, kui tema teguri absoluutväärtus q < . 1 a1 Jada summa: S = . 1−q Üldliige: an = a1q n −1 .

Valemid ja mõisted

0

Geomeetriliselt – vektorite skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist.

Vektor

0

Geomeetriliselt tähendab funktsiooni f täisdiferentsiaal funktsiooni f graafiku puutujatasandi aplikaadi (e. z-koordinaadi) muutu.

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

0

Graaf on paar G = (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad.

Diskreetse matemaatika elemendid

0

Geomeetri - lise keskmise kasutamine võimaldas saavutada olukorra, kus mõlemaid proport- sioone „muudeti” ühepalju.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Geomeetrilised vektorid on suunatud lõigud,a-algus punk,b-lõpp punkt( või ) on võrdsed kui need on,samasuunalised ja ühepikused.

Lineaaralgebra Eksami küsimuste vastused

0

Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga järgnev ja temale eelneva liikme jagatis on jääv, alates 2. liikmest.

Geomeetriline jada

0

Genereerivad funktsioonid on sellised astmeread, mille kordajad e. koefitsendid sisaldavad informatsioonina mõnda arvujada an.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Geomeetriline keskmine on võrdne ruutjuurega nende arvude korrutisest( tähistame:k ) Näide: Kolmnurgad on võrdelised.

lapsed

0

Graafi aluspuu - sidusa graafi G aluspuu on vähima servade arvuga alamgraaf, mis ühendab kõiki graafi tippe.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Gap - system.org/~history/Biographies/Abel.html Raamat Kuulsaid XVIII-XIX sajandi matemaatikuid.

Niels Hendrik Abel

0

Geomeetriliselt tõlgendades tähendab arvu absoluutväärtus seda arvu arvteljel kujutava punkti kaugust nullpunktist.

Arvu absoluutväärtus

0

Graafiku puutuja on paralleelne x-teljega. Teisel juhul on graafikul kaks punkti c₁ ja c₂. (JOONIS 3.7)

Matemaatiline analüüs II kontrolltöö

0

Graaf g on puu parajasti siis, kui tema iga kahte erinevat tippu ühendab täpselt üks lihtahel.

Diskreetse matemaatika elemendid

0

Globaalseteks ekstreemumiteks nimetatakse kahe muutuja funktsiooni suu- rimat ja v¨himat v¨¨rtust antud piirkonnas.

Lembit Pallase materjalid

0

Gaaskeevitus – газовая nurkõmblus, vastakõmblus – тавровый сварка шов

Joonestamine

0

Graafi sidususkomponent on seega üksik tipp, mille aste on 0(ehk selline tipp, mis pole teistega ühendatud).

Diskreetne matemaatika II - viies kodutöö

0

Geomeetriline vektor on suunatud sirgl˜ik. Vektorite liitmine deﬁ- o neeritakse r¨¨pk¨liku reegliga.

Konspekt

0

Geomeetriliselt on moodul kompleksarvu (polaar)kaugus koordi- naatide alguspunktist komplekstasandil.

Konspekt

0

Graafi serva nimetatakse sillaks, kui tema eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab.

Diskreetse matemaatika elemendid, eksami konspekt

0

Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone ja sirge lõikepunktide arvu.

Kujutava geomeetria 5.loeng

0

Graaf on tasandiline, kui ta on paigutatav tasandile selliselt, et ta kaared ei lõiku.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone lõikepunktide arvu sirgega.

Kordamisküsimused

0

Graaf on sidus, kui ükskõik millisest tipust saab ükskõik millisesse teisse tippu.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

0

Graafiku kumerus - ja otsimine ja vähim väärtus nõgususvahemikud ning ekstreemumül lõigul.

Matemaatika kursused

0

Graafi serv on sild parajasti siis, kui ta ei kuulu ühessegi selle graafi lihttsüklisse.

Diskreetse matemaatika elemendid

0

Graaf on kahealuseline, kui tema tipud jagunevad kaheks mittelõikuvalt osahulgaks.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

0

Graaf on ühepoolselt sidus, kui leidub tee ühest punktist teise või vastupidi.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

0

Graaf – tippude ja servade hulk, servad ühendavad omavahel konkreetseid tippe.

Algoritmid

0

Geom - lt tähendab f-ni ∂z/∂x järgi antud punktis ∂x ∆x →0 ∆x x P

Matemaatiline analüüs

0

Geomeetiline jada on arvude jada, milles iga liikme ja temale eelneva liikme jagatis on

Valemid ja mõisted

0

Geomeetriliselt on kompleksarvu moodul teda komplekstasandil kujutava vektori pikkus.

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

0

Geomeetriline jaotus on diskreetse juhusliku suuruse jaotus, mille korral defineeritakse

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

0

Geomeetriliselt – vektorit tuleb pikendada antud arv miinus vektori pikkus kordi.

Vektor

0

Geomeetriliselt on kaaskompleksarv antud kompleksarvu peegeldus reaaltelje suhtes.

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

0

Graafiku asümptoot – sirge, millele funktsioon graafik tõkestamatult läheneb.

Arvu logaritm ning selle definitsioon ning lahendamine.

0

Geomeetriliselt tähendab see punkti, kus sirge läbib ordinaattelge: (0; b).

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

0

Graaf - graaf on objektidevahelisi seoseid kajastav joonismudel.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Graafiku puutuja on sirge, mis puutub mingis punktis vastu f-ni graafikut.

Matemaatiline analüüs

0

Graafik on nihutatud y telje sihis C ühikut ÜLES, kui c > 0 10

Ruutfunktsioon

0

Geomeetriline rida - ∑ a qn kui q on suurem või võrdne 1ga siis n →0

Matemaatiline analüüs II. Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Gemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aastatel.

Hüpoteesid ül 8 ja 9

0

Graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.

Funktsioonimõisted

0

Graafiku kumerus - 4) uurib funktsiooni täielikult ja lahendamisel.

Matemaatika kursused

0

Graafik on juhtudel a > 1 (kasvav) ja 0 < a < 1 (kahanev).

Matemaatiline analüüs I KT

0

Geomeetriline – Ω on loenduv või kontiiniumi võimsusega.

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

0

Geomeetria - uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa)

Kujundid, nurgad ja sirged

0

Geomeetriline tõenäosus ehk kuidas leida tõenäosuse abil väärtust

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Geomeetrilised vektorid on suunatud sirglõigud tasandil või ruumis.

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

0

Geomeetriliselt tähendab funktsiooni pidevus joone pidevust.

Matemaatiline analüüs l.

0

Geomeetriline keskmine on alati aritmeetilisest keskmisest väiksem

Standardhälve, SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS

0

Graaf on objektidevaheliste seoste joonismudel.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Geom – hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis.

Matemaatiline analüüs II

0

Graafi tahud - graafi joonis tükeldab alati tasandi.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Graafik gf on kinnine, st (Y × X) \ Gf on lahtine.

Topoloogilised ruumid

0

Graafiku kumeruspiirkond on X = ]–; –2[  ]2; [.

Funktsiooni graafik I õpik

0

Geomeetriline keskmine on kasutatav ainult kvantitatiivsete.

Standardhälve, SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS

0

Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10

Ruutfunktsioon

0

Graafik on sümmeetriline -6 -4 -2 0 2 4 6

Ruutfunktsioon

0

Geomeetriline vektor on kujutatud järgmisel joonisel.

Lineaaralgebra

0

Graafik on punktis A=(a,f(a)) pidev joon.

Matemaatiline analüüs I 1. kt teooria

0

Graafik on juhtudel a>1 ja 0

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

0

Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud lõiku.

Lineaaralgebra

0

Graafik on nihutatud y telje sihis 5

Ruutfunktsioon

0

Geomeetriline jada on koonduv, kui q < 1 .

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

-1

Geomeetriline vektor – suunatud sirglõikude hulga ühepikkuste ja sama suunaga sirglõikude ekvivalentsiklass (G). Kõik samasuunalised ja ühepikkused lõigud esindavad üht ja sama geomeetrilist

Vektorruumi mõiste, vahetud järeldused aksioomidest

-1

Gauss - Ostrogradski valemist saame ka II liiki pindintegraali geomeetrilise rakenduse.

Matemaatiline analüüs II loengukonspekt