Mari-Liis Luukas Miks ma pean füüsikat oluliseks Sooviksin alustada mõttega, et minu arust on füüsika aluseks meie elule ja maailmale nii, nagu me seda hetkel tunneme. Füüsika see on valemid, teooriad ning uurimisel olevad seosed kõikjal meie ümber. Ma leian, et füüsika õppimine aitab paremini aru saada maailmast, meie elust ning loomulikult sellest, kuidas ja miks kõik meie ümber toimib. Mõned olulisemad ja mind kõige
mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat. Ta ei olnud kunagi abielus. Autasud ja auhinnad · 1929 - Nobeli füüsikapreemia · 1929 - Henri Poincaré medal
oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta võiks koguni öelda, et tegemist on loomingulise täppisteadusega. Samas on paljud erakordselt huvitavad probleemid seniajani jäänud konkreetse lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inimese iseloom ja huvid, kuid minul selliste asjade vastu erilist huvi ei ole ning seetõttu puudub mul ka entusiasm seda õppida.Kindlasti on mul vaja teada kõige elementaarsemaid asju. Näiteks, on hea kui oma elu peale minnes teada kuidas vahetada elekripirni või ühendada mõnd juhet kui selleks vajadus peaks tekkima,sest alati ei pruugi olle läheduses kedagi kes seda teha
10.Lihtsustada hulgaavaldis: (AB) (BC) (CA) = ( AB) (BC) (CA) = (A B) (BC) (C A) = =(A B) (BC) C A= C A 11. Tõestada võrdus: A (A B) = AB A (A B) = (A (A B)) (A (AB))= A (A B) =A (A B)= A ( A B) = A B= AB 12. Tõestada võrdus: (A B) (C D) = (A C) (B D) (A B) (C D) = (A B) (C D) = ((A B) C) D = ((A C) B) D= (A C) (B D)= =(A C) (B D)= (A C) (B D) 13. Füüsika-Matemaatikateaduskonnas õpivad 84% tudengitest matemaatikat ja 64% füüsikat. Leida 2 hulga Grassmanni valemi abil, kui suur osa õpib samaaegselt mõlemat? A- õpivad matemaatikat B- õpivad füüsikat A= 84 B= 64 AB=100 AB=A+B-AB AB= 84+64-100=48 Vastus: 48% õpivab samaaegselt matemaatikat ja füüsikat. 14.Teisendada 10ndarvud 2ndkujule: 7510= 10010112 18210= 101101102 27310=1000100012 45610=1110010002 /2 /2 /2 /2 7510 1 18210 0 27310 1 45610 0
Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna arengusuunda. Kõikjale ehitatakse aurumootorite jõul töötavaid laevu ja vabrikuid. Füüsikuid hakkab huvitama soojuse, energia ja töö seostest ning samm sammult arenebki välja soojusõpetus. 1820 aastal avastab H. C. Orsted elektromagnetismi ning füüsika võtab hoopis uue suuna. Tema avastus arendab edasi füüsikat Faraday, kes avastab induktsiooni seaduse, mis on elektri tootmise vundament. Elektri tootmiseks ei ole vaja muud kui piisavalt kiiresti pöörlevaid turbiine ja selle ülesandega saab hakkama aurumasin mis on juba läbi teinud tohutu arengu. 60 aastat peale elektromagnetismi avastamist ehitatakse esimene elektrijõujaam, sellega on elektromagnetism ja termodünaamika teineteist leidnud. Elektrijõujaamad ja telegraafikaablid moodustavad võrgustiku mida võib nimetada mineviku internetiks
saan ma ekooli koleda punase kahe. Ja kui sa pingutad, ning seda ei märgata, siis ei tule enam sellest üritamisestki midagi välja. Aga võib-olla ei meeldi mulle füüsika enam seetõttu, et kaheksandas klassis jäin selle aine mittemõistmise pärast esimest korda suvetööle. Peale seda on tõesti füüsika muutunud rohkem hirmuäratavamaks. Sel hetkel kui kaasõpilased nautisid suve, käisin mina füüsikat õppimas. Kordasin endale igapäev kui väga ma vihkan füüsikat, võimalik, et tänu sellel ei peitugi minu sees armastust füüsika vastu. Algul tundus füüsika mulle põnev. Oli see ju siiski uus aine mida õppima hakkasime. Kuid peatselt, kui kohtusime õpetajaga, see huvi kadus. Öeldakse, et esmamuljest oleneb nii mõnda, nii on. Iga tund kuulsime kui saamatud me oleme, seda nii füüsikas kui ka ülejäänud elus. Hetke mil algas kodutööde vastamine, värisesime kõik hirmust, kartsime, et kui keegi
Ümbritseva maailma kohta aistinguid saades püüame neis sisalduvad infot süstematiseerida, luua uusi olukordi, mõista neid ja saada veelgi kogemata aistinguid ehk eksperimenteerida. Minu üks suurimaid lemmikmänguasju lapsepõlves olid heeliumiga täidetud õhupallid. Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast võib heeliumit täis õhupall olla kergem kui õhk. Sellisel juhul on üleslükkejõud suurem kui raskusjõud ja pall tõusebki üles. Lihtne ja loogiline, ent vaevalt ma 6-aastase lapsena seda mõistnud oleks. Füüsika on üks loogilisemaid asju siin maailmas. Füüsika nähtused on need, mis meid päevast
kajastust saanud meedias. Kuigi ma ei tea palju kunstist ega selle hindamisest, võin ma öelda, et see näitus oli vapustav. Mulle imponeeris kõige rohkem selle erinevus teistest. Näitus koosnes mitmetest ekraanidest ning kastidest, kus sees aatomid liikusid pealtnäha korrapäratult. Ryoji näitus põhines CERNi tööl ning avastustel. (CERN on tuumafüüsikajaamade kogumik) Kohati vilkuvad ekraanid ning veerevad aatomid tekitasid natuke õudse ning natuke väikese tunde. Tuli ka tahtmine füüsikat õppida, aga õnneks see taandus kiiresti. Kokkuvõttes nautisin Ryoji Ikeda näitust väga ning sooviks veel tulevikus Kumu külastada.
Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate
See olen Mina, kes elab Maal ja õpib füüsikat ning teab... Maa ...,et füüsikalise maailmapildi areng toimus nii: ...,et maailma struktuur on järgmine: ...,et... Universum on maailmakõiksus Meie kodugalaktikaks on Linnutee Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt väikekehadest Maa on meie koduplaneet Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias Rakud on organismide koostisosad, mida oleme õppinud bioloogias
Loodusteaduse all mõistetakse ka loodusteaduse tulemusena saadud teadmiste kogu. Loodusteaduslik meetod ehk teaduslik meetod põhineb hoolikal vaatlemisel ja teooriate katselisel kontrollimisel. Traditsiooniliselt on loodusteadust mõistetud teadusena, mis uurib loodust, sellisena nagu ta tegelikult on,sõltumata inimtegevusest. Siiski ilmneb üha enam tendentse, mis sunnivad seda arusaama revideerima. Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat. Sõna „loodusteadus” mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab teatud komponente: • Probleem • Hüpotees • Katse hüpoteesi kontrolliks • Järeldus hüpoteesi kehtivuse/mittekehtivuse kohta • (Uus probleem, kui hüpotees ei leidnud kinnitust) • Teooria Näiteks mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad:
7. , , , , , , , , . 8. . . 9. - . , , . 10. . -, - -, . 11. . 12. - , . 13. . 14. . 15. . 1. Enne kooli läheb laps lasteaeda. 2. Eestis võib saada põhi-, kesk- ja kõrgharidust. 3. Haridus on kättesaadav eesti ja vene keeles. 4. Peamiselt käiakse koolis üheksa aastat. 5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13
Füüsikaga kaasneva ohud Füüsikaga kaasnevaid ohte on palju nagu näiteks: maailmalõpp kui füüsikud sellest ei räägiks siis ei teaks inimesed seda karta ,aga kui inimesed seda teavad siis osad hakkavad märatsema ja laamendam, ning lähevad paanikasse.füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on
1891. aastal järgnes ta õele Pariisi, et minna õppima. Marie Curie Õpingud Pariisis Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes 1891 oma õele, kes oli abiellunud arstiga, Prantsusmaale. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama . Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893.aastal sai ta lennu parima diplomi füüsika alal ning 1894.aastal matemaatikadiplomi lennu teisena. Doktoritöös käsitles ta äsja füüsikaprofessor Antonie Henri Becquereli avastatud uraani looduslikku radioaktiivsust. Tal õnnestus koos abikaasaga isoleerida radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi, mille eest nad koos A. H. Becquereliga said Nobeli füüsikapreemia 1896.aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle
TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus,...
peaga kõrtsist välja tulnud ja kuulnud kolme mehe häält ja ühe tüdruku,mehed olid tüdrukut kinni hoidnud.Lauri läks sinna ja tahtis et nad tüdruku (Malle) lahti laseks,nad antsid Laurile peksa.Hiljem nägi Lauri maas olles Mallet ja nad rääkisid üksteisega, ja suhtlesid ning veetsid sellest päevast üksteisega aega koos. Mallel olid blondid juuksed ja kena kehaehitus. Lauri töötab autojuhina..sõidab tln-tartu maanteed mööda , ja otsustab füüsikat minna õppima.Isa tal on ka autojuht.Lauril on ka sõber Enno, nad said väga hästi läbi,vist isegi parimad sõbrad olid. ..Aegu tagasi... , Malle ja Lauri olid vahekorras, see toimus metsas( siis kui Malle rasedaks jäi) Lauri ja Malle pidid ühel päeval pärnu minema,Malle tädi juurde,aga Lauri magas sisse ja jäi bussist maha,järgmise bussini oli tal aega.Lauri läks siis järgmise bussiga Pärnu.Buss oli peaaegu täiesti täis, peale tema oli üks koht veel vaba ainult
Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis. Tema üle tehti pidevalt nalja. ROBERT- Meelise sõber 18 aastane, andekas, blond, kena, vaikne, kirjutab väga palju luuletusi. Danieli vend. Kati naaber. PAUL- Maribeli isa, töötab Saksamaal. DANIEL- Roberti vend, temast 8 aastat vanem, tegi enesetapu. MARKUS- Paulo sõber, blond HELEN- Roberti ema 46aastane, blond. Töötas raamatupoes. Näeb noorem välja. MADIS- Roberti ja Danieli isa. Õppis ülikoolis füüsikat. Jättis Heleni maha kui Robert oli 2aastane ja Daniel oli 10 aastane. EMILIA- Krisi 100-st tüdrukust. Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord lausa seksistlike mõtteavaldustega. Naistevaenuliku suhtumisega ERKI- Väike jõmpsikas Maribeli koolist, kes viskas Maribeli lumepalliga. MARMOR- Maribeli koolis algklasside õpetaja. Erki ema SCHMIDT- Maribeli klassijuhataja. Arusaav, õpilastele vastutulelik, mõistlik.
Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Marie Curie Kuigi naisfüüsik polegi nii haruldane nähtus, on Marie Curie kindlasti üks silmapaistvamaid. Maria Sklodowska sündis 17. novembril 1867 Poolas Varssavis viielapselise pere noorima lapsena. Tema vanemad Bronislawa ja Wladyslaw Sklodowski olid õpetajad. Marie isa andis matemaatikat ja füüsikat, aineid, milles tüdruk isegi tugev oli ning oli kahe eduka poistegümnaasiumi direktor. Marie ema oli Varssavi tüdrukutegümnaasiumi õpetaja, kuid suri tuberkoloosi, kui Marie oli 12-aastane. Tüdruk lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, kuid vastavalt Poola seadustele ei saanud ta astuda ülikooli ning ta otsustas minna Prantsusmaale, kus ta asus Sourbonne'i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat. Ta sai füüsikaprofessor A. H. Becquereli doktorandiks.
linnas. Ta õpetas Westprussia's ja Baunsberg'is. Peale matemaatika õpetas ta ka füüsikat, botaanikat ja võimlemist. Click to edit Master text styles Second level Third level Weierstrass suutis kirjutada Fourth level tõendeid mitme toonase tõestamata Fifth level teoreemide nagu Bolzano-Cauchy
1911.aastal Nobeli keemiaauhinna Elulugu · Maria Salomea Sklodowska sündis Varssavis. · Isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja. · Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat. füüsikas ning sai õigused · 1893. aastal sai ta lennu õpetajana töötada. parimana diplomi füüsika · Ta sai füüsikaprofessor alal ning 1894. Antoine Henri Becquereli matemaatikadiplomi lennu doktorandiks ning kaitses teisena. doktoritöö juunis 1903. Abielu ja laste sünd. · 25. Juulil 1895. Aastal abiellus Pierre Curie'ga. · 1897. Aastal sündis esimene laps, tütar Irene. · 1904
· Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool muudeti eesti keelseks.
Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. BOLTZMANI VALEM S=klnw S-entroopia k-konstant w-termodünaamiline tõenäosus LUDWIG EDUARD BOLTZMANN(20 veebruar 1844.aasta) Lapsepõlves andekas ja töökas Klassi parim õpilane(kooli kõrvalt õppis klaverit) 1863.aastal õppis Viini ülikoolis matemaatika ja füüsikat 1868.aastal doktorikraad 25-aastaselt matemaatilise füüsika professor Grazi ülikoolis 1873.aastalViini ülikooli matemaatikaprofessor Grazi ülikooli eksperimentaal füüsika professor ja füüsika instituudi direktor Haigestus astmasse Depressioonihoos otsustas ta elust lahkuda(5.septembril 1906.aastal) Oma aja suuremaid teadlasi
Füüsika meie ümber Füüsika on kõikjal meie ümber ja meie sees. Ilma füüsikata ei oleks elu. Tänu füüsikale mõistame, kuidas esemed, asjad ja inimesed liiguvad ja töötavad. Füüsika on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab, kuidas esemed ja inimesed liiguvad ning töötavad. Tänu füüsikale saavad inimesed oma küsimustele, kuidas asjad toimivad vastuse. Igapäevases elus inimesed ehk ei mõista, miks me peame mõistma ja õppima füüsikat, aga kui me ei oskaks ega teaks füüsikast midagi oleks elu palju keerulisem ja me ei mõistaks paljusi asju. Füüsika selgitab kuidas asjad ja esemed töötavad ning tänu sellele saame aru, kuidas neid esmeid teha ja parandada. Kas või näiteks kuidas töötab külmkapp, enamus inimesi seda ei tea, aga kui ei oleks kedagi kes seda ei teaks, ei olekski meil külmkappi ega ka inimesi, kes neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks
Põhiliseks loodus-ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis. Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust maal(biosfääri). Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Inimegeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas. Inimgeograafia
laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut. Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe,
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7
Kui õues oli näiteks madalam temperatuur kui toas, kus ma pliidi peal keetsin kahte suurt poti täit puljongit siis läksid aknad väga uduseks, ehk kondenseerus see osa auru mis toasooja õhku enam ei mahtunud. Köögis on hästi märgatav , et toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda ka mujal kui toidu vahetus läheduses. See on tegelikult toiduvalmistamise juures väga tavaline nähtus. (Lugesin internetist selle kohta, et see on gaaside diffusioon) Füüsikat praktikal vaadates oli hea jälgida kartuleid ja seda kuidas nad pehmeks saavad. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide energia, seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad suurema jõuga vastu kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Kui soovitakse toidu kiiremat valmimist, kasutatakse tihti kiirkeetjat. Kiirkeetja
(kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20. sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg). Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste tõenäosustega. Makrofüüsikat klassifitseeritakse vahel kui klassikalist füüsikat. Füüsikalise tunnetuse arenedes on süüvitud makronähtuste mikroolemuse mõistmisse: optilised nähtused taanduvad elektrodünaamikale, soojusnähtused molekulide kaootilisele liikumisele jne. (4) Vaadeldavate objektide järgi hargneb füüsika paljudeks alamharudeks: elementaarosakete-, tuuma-, aatomi- ja molekulifüüsika, tahkiste, vedelike ja gaaside füüsika, plasmafüüsika jne. Käsitletavate ilmingute järgi liigitub ta omakorda sellisteks distsipliinideks nagu mehaanika,
Sündinud 8.jaanuaril 1942 Inglise füüsik külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid Elulugu Vanemad elasid Londonis Highgate'is II maailmasõja ajal saadeti tema ema Oxfordi, kus sündis Hawking Tal oli 2 nooremat õde ja 1 vend Tagasi elama Põhja-Londonisse Highgate'i, kus Stephen alustas õpinguid Alustas õpinguid Byron House koolis Hiljem kolisid St Albans'i 8.aastaselt läks St Albans'i kooli Ajajooksul tahtis ta õppima minna ülikooli matemaatikat Kuid hakkas õppima füüsikat ja keemiat Temast sai professor gravitatsioonilise füüsika alal Cambridge's Haigestumine Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus - amüotroofne lateraalskleroos Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt haige sureb mõne aasta jooksul Hawking jäi ellu Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult Neljakümneselt kõnevõime Saavutused Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut: 1. A Brief History of Time 2. Black Holes 3
Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal õnnestub leida hädapärast leivateenistust ühes peeglitööstuses
objekti tüübi ülesanne on paigas enne kui sündmus pannakse käima. Sündmusi saab kokku aheldada kasutads alam-sündmusi, mis lasevad luua veel keerulisemaid käitumisi. Füüsika käitumine Füüsika käitumine simuleerib relistlikute objektide füüsikaid. Näiteks, kuidas käitumine toimib, selleks otsi Physics ehk füüsika stardi dialoogist ehk Start dialog. Füüsika kasutamine Construct 2-es Füüsika käitumine simuleerib füüsikat eraldi Construct 2 layout-ist. Construct 2 üritab hoida Füüsika ja Construct 2-he ’’maailmaid’’ sünkroniseeritult, kui üks muutub ja teine mitte aga seda ei saa ette näha. Näiteks, objekti positsiooni või nurga asetemine põhjustab selle et, Consturt 2 telepordib antud objekti füüsika simuleerimises obejkti uude positsiooni, mis ei võta alati arvesse kokkupõrkeid.
Märts 1879 Saksamaal, hiljem oli Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega. Paljud inimesed teda selle aja suurimaks teadlaseks. Einstein avastas relatiivsusteooria ning aitas kaasa kvantmehaanika ja kosmoloogia arengule. Einstein sai kuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist. Paljude tavainimeste meelest olid Einsteini avastused arusaadavad ainult talle endale, sest need tundusid nii uued ja keerulised. Einstein oli nagu geenius, sest tema avastused muutsid füüsikat peaaegu täielikult. Ilma Einsteini avastusteta poleks meil televisiooni, arvuteid, mõeldamatud oleks kosmoselennud. Einstein suri 18. Aprill 1955. Newton ja Einstein on kaks isikut kellele maailm on palju võlgu. Tänu Newtonile teame me miks kõik asjad kukuvad allapoole mitte ülespoole, teame mismoodi valguskiired ruumis levivad ja neid teadmisi on veel ja veel. Tänu Einsteinile saame me vaadata televisiooni ja surfata internetis
Kool on asutus, kus antakse vaid algpõhi sellele suurele tarkusele, mis meid maailmas ümbritseb. Ülejäänud tuleb meil ise selgeks saada ja endale meelde jätta. Ma võiks tuua tuhandeid näiteid, mis minu jaoks on tarkused. Näiteks oleks tarkuseks see, kuidas elada oma elu positiivselt ja ilma mõõnadeta? Või see, kuidas teha neid suurepäraseid sööke, mida meile restoranides pakutakse? Või kuidas mõista keemiat ja füüsikat? Või.. See asjade rida oleks lõputu ning võtaks ilmselt ilmatu aja, et teile need ette lugeda. Kuid kuidas siis aru saada, kas tarkus on elukogemused ja nagu öeldakse ,,Eluülikool" või haridus? Ma arvan, et me võlgneme suure tänu oma õpetajatele, kes on meile õpetanud nii palju tähtsaid asju siin elus. Samas ei arva ma, et tarkus on üks lõputu pähetuupimine ja head hinded. Tarkus on see, kuidas sa suudad informatsiooni vastu võtta ja selle oma kasuks pöörata
Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA KLASSIKALINE FÜÜSIKA
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. Bohr abiellus Margrethe Nørlundiga aastal 1912, üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai samuti oluliseks füüsikuks, kes nagu isagi pälvis Nobeli preemia. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria).
Loodus kõik see kus me oleme, ei sõltu ega pole väljamõeldud inimeste poolt kitsasroheline osa Laikõik mis on käega katsutav ________________________________________________________________________________ Miks on füüsikat vaja ? Kuna füüsika uurib kogu olemasolevat loodust ja selle juures kõige üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida saab, on liikumine, kehade vahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur.
Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis taTaani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit,
György Ligeti (1923 Transilvaania 2006 Viin) Vanemad olid ungari juudid, kodus räägiti ungari keelt. Peres muusikuid ei olnud. Lapsena kuulis Ligeti sageli ungari rahvamuusikat ja mustlasansambleid, hiljem raadiost ja plaatidelt ka klassikalist muusikat, operette ja jazzi. Õppis eraviisiliselt klaverit ja talle meeldis muusikat `ette kujutada'. Noorena vaimustus Wagneri ja R. Straussi orkestrikõlast. 194143 õppis paralleelselt Klausenbergi nn aseülikoolis matem. ja füüsikat ning kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud. Kogus ja uuris põhjalikult rumeenia ja ungari rahvalaule (Bartóki ja Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head suhted Stockhauseni jt heliloojatega võimaldasid tal kohe tööd saada Kölni elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono jt); esialgu
Loodus kõik see kus me oleme, ei sõltu ega pole väljamõeldud inimeste poolt kitsasroheline osa Laikõik mis on käega katsutav ________________________________________________________________________________ Miks on füüsikat vaja ? Kuna füüsika uurib kogu olemasolevat loodust ja selle juures kõige üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida saab, on liikumine, kehade vahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur.
Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. 5. Mis on klassikaline füüsika ja milline on kaasaegne füüsika. Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks on Newtoni sõnastatud mehaanika seadused. Klassikalises füüsikas on liikumine suhteline ja mingi objekti kiirus on erinevate vaatlejate jaoks erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade mõõtmed ning mass on kõikide vaatlejate jaoks ühesugused ega sõltu liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises füüsikas absoluutsed. Kaasaegne füüsika ütleb kokkuvõtlikult, et kõik koosneb ainest ja väljast
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe. Hindamissüsteem on 0-10ni, mis tähendab seda, et kõik sooritused, mis jäävad alla 5-6 palli, tuleb parandada. Päevas on kolm kohustuslikku tundi ja ülejäänud tundides peavad käima need, kellel on vaja tegeleda õpiabiga või järeleaitamisega mõnes õppea...
Bruce Nauman Elu ja haridus: · Sündinud 6.12.1941, Fort Wayne'is Indianas · Õppis Wisconsin-Madisoni Ülikoolis matemaatikat ja füüsikat · ... California Ülikoolis kunsti · Töötas Wayne Thiebaud'i(maalikunstnik) assistendina · 1966. a sai temast õpetaja San Fransisco Kunsti Instituudis(SFAI) · 1968. aastal hakkas tegema koostööd Meredith Monk'iga(laulja ja performance kunstnik) · Tema kunsti vahendajaks sai Leo Castelli · 1979. a kolis New Mexico'sse · Tal on maalikunstnikust naine Susan Rothenberg · Tal on kaunite kunstide doktorikraad nii SFAI-st kui ka California Kunstide Instituudist
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon.
näitustel koos baltlastega. ■ 1870. aastal eksponeeriti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22. november 1921. August oli üks eesti rahvusliku skulptuuri loojatest. Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist. LOOMING 1857. aastal Tartus toimunud põllu- ja käsitöönäitusel võitis ta 5-rublase auhinna, kuhu oli ta valmistanud puust nõelatoosi. Augusti loomingusse kuulub üle saja portreebüsti. Väga harva müüs ta oma teoseid, tihti ta neid meelsasti annetas erinevatele kunstimuuseumitele või seltsidele. Rikkalik kogu tema töödest oli võimalik
Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele. Platoni arvates oli olemasolevatest riikidest ideaalilähedane Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog ,,Riik". Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend. Ideaalseks pidas Aristoteles sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.
niivõrd problemaatilised ja ebardlikud olnud, aga need lihtsalt ei sobinud antud keskkonda. Õppetöö ei olnud tal just kuigi edukas. Ta oli juba mitmest koolist välja visatud ning nüüd löödi ta välja ka Pencey'st. Kuid kool ei olnud koht Holdenile. See lihtsalt ei sobinud talle ning teda ei huvitanudki. Ta kartis vaid, et vanemad muretsevad selle pärast. Kuigi ta õppeedukus oli halb, ei saa aga öelda, et ta loll oleks olnud. Loomulikult ei osanud ta matemaatikat või füüsikat nii hästi kui teised, kuid kas sellised faktilised teadmised on teadmised, mis tembeldavad inimese targaks? Arvan tegelikult, et nii see päris ei ole. Elus on ju võimatu hakkama saada vaid kooliteadmistega, viimased ei kompenseeri ju elutarkusi. Ma leian, et inimese teevad targaks just elutarkused, oskus vaadelda maailma ka teistest aspektidest ja oskus üldse vaadelda maailma, näha elu varjukülgi, olemust jne. Ning need on tarkused, mida saab kõrvutada ka Holdeni omadega
liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt
Sinu kool Sinu klasss Sinu nimi Louis de Broglie referaat elukoht 2009 Louis de Broglie, täisnimega Louis Victor Pierre Raymond duc de Broglie, sündis 15. augustil 1892 Prantsusmaal Dieppes. Louisi isa oli Victor duc de Broglie, kes kuulus prantsuse aadliseisus perekonda, ja ema oli Pauline d`Armaille. Louis õppis Lycee Janson de Sailly koolis Pariisis kuni 1909 aastani. Pärast seda läks ta Sorbonne ülikooli õppima kirjandust ja ajalugu. 1910 lõpetas ta ülikooli humanitaarteadus kraadiga. Pärast seda tekkis tal huvi füüsika ja matemaatika vastu. Aastaks 1913, kui ta oli 21 aastane, sai Louis de Broglie teise kraadi ja seekord teadus valdkonnas. Kahjuks, enne kui ta sai teha karjääri teaduses, värbati ta prantsuse armeesse. Esimese Maailmasõja ajal oli ta telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades. Pärast sõda jätkas Louis õpingu...
Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus. Magneesiumi, baariumi ja teiste metallide soolade lisamisega on saavutatud ilutulestikule värvid. Selline keemia alane teadmine ja katsetamine on tänapäeval igal pool üle maailma toimuvad pidustused muutnud väga kirevaks ja populaarseks on saanud ürituste lõpetamine suure ja meeleoluka ilutulestiku etendusega. Looduse füüsikat rakendades võeti keskajal kasutusele pealtvooluvesiratas, mis aitas kaasa sepalõõtsade tööle, nii sai hoogu metallitööstuse areng. Sama tehnika on kasutusel rohelise energia tootmisel hüdroelektrijaamades, aurulaevasi viib edasi aga vesiratast meenutav ajam. Vesiratas leidis samuti rakendust erinevates valdkondades. Läbimurdeks oli aga kõrgete temperatuuride saavutamine ja tänu sellele sai malmi valmistamine võimalikuks. Tänapäeval on malm tuntud kui väga tugev metall, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
