Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
on külvatud. 1 Aiamaa - väiksem aiakultuuride kasvatamiseks kasutatav maa. Tehislik kooslus. Kasvukoht - (elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite – kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus - e fütotsönoos on koos kasvavate taimede kogum, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koosluse mõistet kasutatakse väga erinevas mahus: näiteks võib kõneleda mustjuure-härgheina kooslusest, pärsiaruniidukooslusest või niidukooslusest. Puisniit - niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne).
Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. Geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos (plant community) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon);
Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inmikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Kriitiline looduslik kapital loodusobjektid (jõed, järved, sood, vanad metsad, rannikualad, pinnavormid jne.), millede kaitsmine ja säilitamine on esmatähtis. Kultuurkooslus igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurmaistu kestva inimtegevuse mõjul muutunud piirkond. Ühes k-s võib olla mitu kultuurmaastikku (nt. põllustatud moreentasandik, kultuuristatud soo). Kultuurökosüsteem inimtekkeline ökosüsteem (nt. põld, kultuurmets). Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Kõigetoidulised e. omnivoorid loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui ka loomset) toitu (nt.
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Kuigi Lovelock võttis seda nime metafoorina, ei pääsenud tema teooria lihtsustustest. New Agei tegelased kaaperdasid Gaia idee ja tõlgendasid asja ülimalt lihtsustatult. See tõrjus teadlaskonna Lovelocki teooriatest eemale. Kultuurökosüsteemid Kultuurökosüsteemid inimese loodud ökosüsteemid. a) istutatud mets; b) agroökosüsteemid; c) linn; d) kaevandused; e) prügimäed jne. Kultuurkooslus (tsönoos) igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurbiotoop inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid Agroökosüsteem ökosüsteem (põld, aed, heinamaa, karjamaa), mille on loonud inimene bioproduktsiooni (saagi) saamiseks. Agroökoloogia ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. Võrreldes looduslike ökosüsteemidega on agroökosüsteemidele omased mitmed erinevused: 1) elusorganismide mitmekesisuse vähenemine;
Meri avaliselt eristatakse meres kahte elupaikade rühma: veemassi (pelagiaali) ja veepõhja (bentaali). Mere pelagiaali elustiku ehk pelagose moodustavad järgmised organismide rühmitused: planktonehk hõljum, nekton ehk ujum, neuston ehk pindkileorganismid ja pleuston[1]. Bentaali elustiku ehk bentose moodustavad aga füto- ja zoobentos. Poollooduslikud kooslused- Kultuurkooslus- igasugune inimtekkeline biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos), (pargid ja puisniidud, kultuurrohumaad ja rannaniidud jne) 127. Ülevaade aladele iseloomulikest keskkonnatingimustest ja nendega kohastunud taime- ja loomaliikidest. METS- Eesti metsad on suhteliselt eriilmelised, kuna meie aluspõhjas paljanduvad nii liiva- kui ka lubjakivid ning nad tekkisid ka küllaltki hilja, kuna jää taandus Eesti aladelt alles ~10 000 aastat tagasi. Eesti metsad jaotatakse kümneks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
