Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füüsika KT konspekt - sarnased materjalid

impulss, udude, raskusj, takistav
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis selle kaal on 0. 12. HÕÕRDEJÕUD JA HÕÕRDETEGUR. SEISU- JA LIUGEHÕÕRE. TAKISTUSJÕUD. TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST. Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist. 13. ELASTSUSJÕUD. HOOKE’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS 22 Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Joonspekter koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. Pidev kiirgus- ja neeldumisspekter ­ tahked ja vedelad kehad ; Joonspekter ­ gaasiline olek. Footon on kvantide nimetus valguse korral (valguskvant). Tal pole seisumassi, saab eksisteerida ainult liikudes Footoni energia ja sageduse vaheline seos: footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f. Valem: E =hf (h=6,310 Js ­ Plancki konstant) ; c=f Footoni mass: m=hf/c²=h/c Footoni impulss: p=mc=hf/c=h/ Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni neelamine elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et ta suudab eemalduda positiivsete ioonide tõmbejõudude piirkonnast. Tehtud tööd nimetatakse väljumistööks. Elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes, kuna sellega kaasneb ajaühikus aine pinnaühikule langenud footonite arvu suurenemine.

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika I konspekt

seadus). Mitteinertisaalses taustsüsteemis nim. selle kiirendusest tingitud jõudu inertsijõuks, . 10. Punktmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. Punktmassi impulsi muutumise kiirus on võrdne punktmassile mõjuva jõuga, . Süsteemi impulsi () muutumise kiirus on võrdne süsteemile mõjuvate välisjõudude summaga, nende puudumisel on süsteemi impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). 11. Impulsi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulss ehk liikumishulk on jääv. 12. Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö (A) on energia, mida kantakse kehale üle või viiakse sellelt ära temale mõjuva jõu abil. Kehale juurde andmisega seostuv töö loetakse positiivseks, energia äravõtmisega seostuv töö aga negatiivseks. Töö ühikuks on dzaul, . Kui kehale mõjub kaks või enam jõudu, sis on nende kogutöö võrdne üksikute jõudude poolt tehtavate tööde summaga. Jõu töö keha liikumisel punktist 1 punkti 2: .

Füüsika
234 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika konspekt

pöördvõrdeline tema massiga m . a=F/m III kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F 8. Impulsi jäävuse seadus- vektorist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. mv=const 8. Töö A on võrndne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A= (Fs)=Fscos a Kui: cos a>0 A pos. Cos a<0 A neg. Cos a =0 A on 0. 1J on töö, mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Võimsus- suurus, mis nt kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N= A/ t=Fv, 1W=1J/s; 1hj=736W Energia- füüs suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. (1J) Potensiaalne energia- maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m, pots. energia Ep=mgh

Füüsika
440 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

⃗r −⃗v t y’=y z’=z t’=t Galilei relatiivsusprintsiip – üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanika seadused ei muutu. Kuna süsteemid on inertsiaalsed, siis ka Newtoni I seadus kehtib mõlemas. ⃗ 7,* Impulss ja impulsi jäävuse seadus. d ⃗p /dt= F Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga P=∑ mi ⃗ ⃗ vi (kg*m/s) Impulsi jäävuse seadus- kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. d⃗ vi d

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist t

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksami konspekt

TEST Loeng 1 - Naturaalarv ­ loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide või

Füüsika
274 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

pühjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskusjõud ühtib massikeskmega. Tasakaalu püsivus on see, kui keha väiksemalgi kõrvalkaldumisel tasakaaluasendist toob sellele rakendatud jõudude resultant ta sellesse asendisse tagasi. Nr 14. Keha impulss. Jõuimpulss. Impulsi jäävuse seadus. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutisega. Jõuimpulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõju jääv. m1v1+m2v2=m1'v1'+m2'v2' Nr 15. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud ­ maksimaalne hälve. Hälve ­ kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku a

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. 35.Footonid. Fotoefekt. Väljumistöö. Einsteini fotoefekti võrrand Fotoefekt seisneb elektronide väljalöömises metalli pinnast valguse toimel. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. 36.Footoni mass ja impulss. Valguse rõhk Footonil puudub seisumass. Footon liigub vaid valguse kiirusel. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Valgus rõhu põhjustab footoni impulss. Kogu kiirguse peegeldumisel mõjub pinnale kaks korda suurem rõhk kui kogu kiirguse neeldumisel.

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

Igal muul juhul Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on keha kaal võrdne raskusjõuga. on siis võrdne nulliga Maa raadius R=6400 km,mass dp/dt=0 m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^-11 Nii oleme tõestanud impulsi jäävuse m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal seaduse: g=9,81m/S². Mehhaaniliselt isoleeritud süsteemi impulss Fg(N) raskusjõud on konstantne m(kg) keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus p¯=const Kui süsteemi mõjutavate väliste jõudude 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus summa on F¯,siis süsteemi impulssi ajaline tuletis Newtoni II seadus ütleb,et jõud f¯,kui ta mõjutab keha,massiga m annab talle dp/dt=F¯

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aatomifüüsika konspekt

kõrgemale · Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud. HEISENBERGI MÄÄRAMATUSE PRINTSIIP · Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. · Võrratus või h:2, kus p ja x on ebatäpsed mõõtmisel. · Osakeste asukoha täpsel määramisel jääb osakeste impulss täiesti määramatuks. · Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse kirjutatud´´, nad on omaette loodusseadused. KVANTARVUD: PEAKVANTARV · Tähis n. · Väärtuseks suvaline kvantarv. · Määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. ORBITAALKVANTARV · Tähis l. · Väärtuseks täisarv, mis: 0 l n-1. · Iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust. · Määrab stabiilsed orbiidid antud n korral.

Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

St et Maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale jõud P=mg, mida nim raskusjõuks. Jõudu G, millega keha mõjub enda toele, nim keha kaaluks. Võrdus G=P=mg kehtib ainult juhul kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui neil on aga mingigi kiirendus, siis see võrdus enam ei kehti. Kehtib uus seos G = m( g ± a) , kus + märk vastab olukorrale kui a on suunatud üles, - märk kui a on suunatud alla. Impulss dv Newtoni teise seaduse võrrandile F = m saab anda teise kuju, arvestades m=const saab m- dt d (mv) i viia tuletise märgi alla- F = . Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. dt dp Kasutades Newtoni teise seaduse võrrandit saame F = . Seega: ainepunkti impulsi tuletis

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

asendites. Keha tasakaal on ebapüsiv, kui tema väikesel kõrvalekaldumisel kasakaaluasendist viib kehale rakendatud jõudude resultant ta sellest asendist eemale. Püsiva tasakaalu korral on keha raskuskese madalamal kui kõigis teistes võimalikes asendites. Pöörlemistelge omava keha tasakaal on püsiv siis, kui raskuskese asub pöörlemisteljest madalamal. Ükskõikse keha ükskõik millisel keha asendi muutumisel osutub iga uus asend tasakaaluasendiks. 14. Keha impulss. Jõuimpulss. Impulsi jäävuse seadus. Keha liikumishulk e impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p =mv Newtoni II seadus: v -v m v -m v0 p - p0 p = am= 0 m= F = = t t t t Impulsimuut on võrdne jõu ja jõu mõjumise aja korrutisega. t p= F Üks ja sama jõud põhjustab sama aja jooksul igale kehale sama impulsimuudu. Jõuimpulss on jõu ja tema mõjumisaja korrutis. t F

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari ­ piirkond, kuh

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Dünaamika konspekt

3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika KT 2

ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda  NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga  NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised  IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv  Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv (impulsi jäävuse seadus )  IMPULS-on keha liikumis olekut iseloomustav suurus p=mv  TÖÖ- on füüsikaline suurus mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka A=f*s*cosa dzaul  VÕIMSUS-on energia liikide muundumise kiirust iseloomustav suurus (nätab kui palju tööd sooritakse ajaühiku kestel) mis võrdub töö ja selle sooritamiskes kulunud aja suhtega N=A/t w –vatt

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment-jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta)

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Dünaamika konspekt

Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss ­ keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss Impulsi jäävuse seadus Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika KT1

Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm · Hooke' seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x-deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse def. korral. · Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) p=mv, f=dp/dt Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. · Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruse suund ja suurus) vastassuunaliselt ja ühesuguste kiirustega · Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada). 0, sest raskusjõud mõjub vertikaalselt ning vertikaalselt liikumist ei toimu

Füüsika
578 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika KT dünaamika

Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu valem vektorkujul- Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a 0 , P mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a 0, P mg . Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a 0, P mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a -g, P 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. 9. Impulss. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Jõuimpulss ­ kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub jõuimpulss lihtsalt kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega.

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele. Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika täiendõpe

Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ­ keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ­ suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus ­ suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand ­ näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass ­ keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud ­ suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk ­ vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus ­ suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv Rasku

Füüsika
328 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kontrolltöö kordamine, konspekt

o Kuidas mõjutavad tõmbe- ja tõukejõud gaaside kokkusurumist? Kui gaas on hõre ja molekulide vahekaugused on keskmiselt palju suuremad kui kümme molekuli läbimõõtu, on gaas üsna ´ideaalilähedane´. Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiire

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Füüsika eksam

Kuna laine on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad seda ka kõik võnkumist kirjeldavad suurused. Nii iseloomustavad lainet võnkeamplituudx0 (mõõtühik 1 m), periood T (1 s) ja sagedus f (1 Hz). Lainepikkuseks nimetatakse kaugust kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. ___________________________________________________ 35.Impulsi jäävuse seadus. Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 36.Selgita reaktiivliikumise põhimõtet. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju - teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. 37.Pöörlemishulga jäävus Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüska I eksami konspekt kokkuvõtlik

3) Newton I ­ iga keha püsib paigal või liigub muutumatult seni kuni teine keha ei muuda tema liikumisolekut. Newton II ­ Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m Newton III ­ Mõjuga kaasneb alati võrdne ja vastassuunaline mõju. F= -F ( kaks keha mõjutavad üksteist suuruselt võrdsete vastassuunalisete mõjudega). Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=m*v Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: a) kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle

Füüsika
93 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

Seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi. ● III seadus ehk mõju ja vastastikmõjuseadus- kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. 8. Gravitatsiooniseadus ● kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss. ● punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p=mv impuls ● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus.

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksamiks

valiste jõudude resultant,mis mõjutab i-ndat keha.Kui süsteem on mehhaniliselt isoleeritud,siis süsteemi mõjutavate välisjõudude resultant F¯(i-all)=0. Sel juhul süsteemi sisesed kehad,vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad paarikaupa teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning f¯(tk-all)=0 Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on siis võrdne nulliga dp/dt=0 Nii oleme tõestanud impulsi jäävuse seaduse: Mehhaaniliselt isoleeritud süsteemi impulss on konstantne p¯=const Kui süsteemi mõjutavate väliste jõudude summa on F¯,siis süsteemi impulssi ajaline tuletis dp/dt=F¯ 1.2.4.Jõumoment ja impulssmoment Leiame jõu f¯ momendi,masspunkti m,pöörlemisel ümber fikseeritud pöörlemistsentri O.Jõu õlaks nimetame siin jõu mõjusirge ja pöörlemistsentri vahelist kaugust. M¯=r¯*f¯ Vektor r¯ pn raadiusvektor algusega punktis O ja lõppunktiga masspunkti asukohas.Skalaarselt

Füüsika
798 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun