FUTURISM Futurism Rahvaprotestist loodud kunstistiil, kus ülistati uut tehnilist ühiskonda ja kaasaegset suurlinna. Tekkis 20.saj. algul Itaalias tänu Filippo Tommaso Marinettile Mineviku asemel tähtsustati tulevikku. Futuristlik kirjandus Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules kasutatakse hüüatusi, kõnekeelt ja slänge, konsonantide kuhjamist ning matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Boriss Pasternak, Aleksei Krutsonõhh, David Burljuk Futurism kujutavas kunstis "Tulevikukunst" Kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Fututistid kasutasid erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Kildudeks lammutatud maailm pandi kokku pildina, mis mõjuks rahutuna ja liikuvana. Giacomo Balla (18711958) Carlo Carra (1881...
· Loomine ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (F.T. Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.2.1909) · Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti) · Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.2.1910) · Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.4.1910) · Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912) · Futuristliku muusika tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella)
Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Futurismi mõjutas Itaalias tugevasti kubism ja impressionism. Futuristid kasutasid just neo- impressionistide meetodeid. Teine, futuristlike maalikunstnike manifest, avaldati 1909. aastal ja selles arendati ideid edasi. Maalikunst pidi maha jätma traditsioonilised motiivid. Futuriste on palju kritiseeritud, sest nad toetasid sõda. Samuti võtsid fasistid nende ideid omaks. Futuristliku kunsti oli esimest korda vaatluse all 1911. aastal Milanos, moodsa kunsti näitusel. See oli üks esimestest moodsa kunsti liikumistest, mis ei saanud alguse Pariisis. Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Futuristlik maal Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa
Depero ja rahvakogunemistel, ajakirjandus) F. T. Esimene futuristlik manifest maailma kunstipealinnas Pariisis Marinetti) 1912 kogunes futuristide tuumik Pariisi , tutvus sellega ja sai tuge kunstivoolu ALGUS Huvitavama pealkirjaga näited manifestidest 10 manifesti 26 st 21 aasta jooksul on avaldanud F.T. Marinetti Futuristliku naise manifest (Valentine de Saint lendlehena) Lauseehitus lammutamine - väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst (Carlo Carra) Universumi futuristlik rekonstruktsioon (Giacomo Balla, Fortunato Depero) Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti) Futuristlik kino Kõrvakiil publiku maitsele Üldine raadiomodernistide laager Futuristliku kokakunsti manifest (F. T. Marinetti)
veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks.
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust. Teoseid
kellega ta teigi arvukaid kostüüme ja maske mitmesse filmi, nagu "Kaunitar ja koletis" (1946). Aastal 1947 kutsuti teda tööle Christian Dior`i alluvusse. Aastal 1950 Cardin lõi oma moe maja Rue Richepanse Pariisis ja alustas oma Haute Coture kollektsiooniga 1953. Ta esitas oma esimest kogu 1954 aastal ja aasta hiljem "mulli kleidid" võitsid kogu maailma. 60- ndatel sai ta endale hüüdnime Space Age look. Ta sai tuntuks oma julge, ,,kosmilise", futuristliku disainiga. Pierre Cardin on Prantsuse moetööstuse ikoon. Tänaseks on Pierre Cardin kogenud moemaailmas seni tundmatut edu ja rajanud Pierre Cardini maailma, kus töötab kokku 200 000 inimest. Tema peakorter on endiselt majas nr. 82 Faubourg Saint-Honoré`l. Pierre Cardini kaubamärk olgu siis tegemist allkirjaga Pierre Cardin tuhandeid dollareid maksvatel ühe-eksemplari-ülikondadel või Tais toodetud
mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. " Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. mu mulin ma ise malin
Oli vene luuletaja ja vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Sündis Gruusias Bagdadi külas Khuthaisi lähedal 19. juuli 1983.a. metsavahi peres. Peale isa surma kolis perekond 1906.a. Moskvasse. Elulugu 15aastaselt ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga,ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1909.aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus Moskva Kunstikooli,kus ühines Vene futuristliku liikumisega,ning sai selle põhiliseks eestvedajaks. Lu u l et u s e d Lu u l e ko g u d ,,Ood revolutsioonile" ,,Vladimir Majakovski ,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,Istungite Palavik" Ei tule uni, nii raske on mul. Hommikuni lama ja ohka. ,,Oo, kunas küll toimuks üks istung veel istungite kaotamise kohta"
lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Carlo Carra Anarhist Galli matused Giacomo Balla Koer keti otsas Gino Severini Sinised tantsijannad Esimene manifest Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese futuristliku manifesti Pariisis 1909. aastal ajalehes `'Le Figaro''. 1. manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements. Poeet peab end kulutama kire, ilu, ja heldusega, et paisutada varajaste elementide entusiastlikku indu.
Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................................................................3 Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad...................................................4 Futurism Venemaal.................................................................................5 Pildimaterjal.........................................................................................6 Kasutatud materjal.................................................................................7 2
kihutab, virvendab. Nad justkui asusid selle pildi keskmes, millel on eriti rõhutatud üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon. Vastupidiselt kubistidele ei püüdnud enamik futuriste seda liikumist väljendada mitte ainult vormivõtetega, vaid ka süzeega. Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G
Sündis Gruusias 19 juuli 1893 aastal Tal oli 2 õdesid ja 2 venda nad surid vara 1902 aastast õpis ta Kutaisi Gümnaasiumis 1906 aastal suri tema isa veremürgitusest Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse. 15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA) propagandaplakatite ja -karikatuuride joonistajana. Lenini surma puhul 1924. aastal kirjutas ta 3000 värsirea pikkuse eleegia. Ühe vähese Nõukogude kirjanikuna, kellel oli lubatud vabalt reisida, käis ta alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas.
portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust, liikumist ning kiirust Masinaajastu võidukäik Samal maalil olevad üksteisele järgnevad liikumismomendid ''Dynamism of a Dog on a Leash'' (1912) ''Speed of a Motorcycle'' (1913) ''Abstract Speed and Sound'' (1913- 1914) ''Pessimismo
lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja luuletaja Umberto Boccioni (1882-1916)- itaalia kunstnik ja luuletaja Anton Giulio Bragaglia (1890-1960)- itaalia kunstnik ja fotograaf Futurism eestis Futurism Eestis levis kirjanduse kaudu eelkõige Venemaalt. ★Prosaist Albert Kivikas ★Luuletaja Erni Hiir ★Ohverdet konn Futurism muusikas ★ Futuristliku muusika tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Music ★ näide muusikast täname kuulamast! Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/Futurism https://futurism.com/ http://www.theartstory.org/movement-futurism.htm https://prezi.com/w6ugmsc0eoc9/futurism/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kirjanduse_suunad_kadrireedi.htm http://www.slideshare.net/ruthreilepuusaagmaal/modernistlikud-suunad
TUNNUSED: - katkendlik ja keeruline - konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolid - õigekirja eiramine FILIPPO TOMASSEO MARINETTI Itallasest luuletaja ja kirjanik, 1876 futuristide juht ja manifestide kirjutaja ülistas moodsaid saavutusi, sõda ja kiirust ,,Futurismi esimene manifest", ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" Soovis saada futuristliku mõtteviisiga poliitikasse, lõi oma erakonna EESTIS futurism jõudis ajakirjanduse vahendusel 1910 KUNST:1912 esimesed kunstinäitused, Ado Vabbo teosed 1914 kunstikriitikud suhtusid tõrjuvalt KIRJANDUS: kogumikud "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914, hilisemad kirjanikud Albert Kivikas ja Erni Hiir LANGUS arengu peatas I maailmasõda PÕHJUS: pettumus tehnika pahapooles osa futuriste liitus teiste massiliikumistega
Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis,
tõttu, kuid teda ei saadetud sunnitööle, kuna oli veel alaealine. Üksildase vangistuse ajal Butyrka vanglas alustas ta luule kirjutamisega, kuid tema luuletused konfiskeeriti. Pärast vanglast vabastamist jätkas Majakovski tegevust sotsialistlikus liikumises ning 1911. aastal astus Moskva kunstikooli, kus sai vene futuristliku liikumise liikmeks. Temast sai juhtiv esindaja ning David Burlyuki lähedane sõber, keda ta pidas oma mentoriks. Aastad 1912 1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski jaoks olema rabav ja julge, küllap seetõttu hakkas teda huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Aastal 1912 avaldas Majakovski oma esimese futuristliku teose, mis sisaldas luuletusi ,,Öö" ja ,,Hommik".
augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud "Otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest". 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti. Torn taasavatakse täieliku uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22.Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel,siis on korruseid 60. (Helistatud Tallinna Teletorni) Moodne, futuristliku kujundusega püsinäitus annab haarava ülevaate sellest, millega Eestis elanud inimesed maailma tippu on jõudnud – ligi 30 erakordset hetke! Teletorn pakub Sulle tervikliku külastuselamuse, mille juhatab sisse kinosaalis näidatav meeleolukas Tanel Toomi 3D film. Inglise- ja venekeelsete subtiitritega filmi näidatakse iga 15 minuti järel. Kiirlift tõstab Sind Põhja-Eesti kõrgeimasse punkti vaid 49 sekundiga! Uste avanedes oledki
"Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992
sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene
Film kirjeldab tulevikku, kus ühiskonna loodud masinad võtsid kontrolli üle terve maailma ja kasutasid inimesi energiaallikatena. Filmi loojad olid väga julged kui otsustasid teha ulmeteemalise filmi, mis tundub üsnagi reaalne, kuna tänapäeva infotehnoloogia ja tehnika arenevad üleloomulikul kiirusel. Filmis kasutati suurepäraseid võtteid nagu stseenid aegluubis ja võimsad võitlused kübermaailma agentidega. Inimesed suudavad luua oma fantaasiatega uue tuleviku ja futuristliku maailma. See mõjutas ja mõjutab siiani vaatajaid ja paneb mõtlema, kas tõesti on õhkõrn piir masinate ja inimeste vahelisel sõjal. Ühiskond on hakanud suhtuma filmikunsti kui olulisse eluosasse, mis võib muuta erinevaid tõekspidamisi ja arusaamu. Filmis kasutatud eriefekte on hiljem edasi arendanud ka teised filmiloojad. Tänu uudsetele ja vaimustavatele filmidele said inimesed omale parimaid elamusi, mida 18. sajandil ei osatud ette kujutadagi.
kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas
Haua kohal aga oli pandud puidust kuup, millel oli must ruut kujutatud. Varsti pärast matuseid oli haud hävitatud. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse 1915.aasta oktoobris. Teine väide seisneb aga selles, et maal oli loodud hiljem, justnimelt futuristliku näituse tarbeks, kuna suurt näitusesaali pidi kuidagi sisustama. See väide on ka õigustatud ühe näituse organisaatori poolt Malevichile saadetud kirja sisu tõttu: ,,Praegu tuleb maalida palju. Ruum on väga suur ja kui meie, 10 inimest, maalime igaüks vähemalt 25 maali, siis see oleks juba peaaegu hea". Interpretatsioonid: ,,Parempoolsed" kunstikriitikud arvavad ,,Musta ruutu" antikristlikuna olevat. Tuntud
püüavad. Vaeva on nähtud palju ja samuti ei seisa ta paigal, vaid tuleb välja pidevalt uute innovaatiliste ideedega.1 1http://www.whatafashion.ee/inspireeriv-suureooneline-iris-van-herpen/, 01.11.2011 Normaalsuse piir tema puhul ei kehti. Iris van Herpen seisab vastastikku meisterlikkuse ja uuendlikkuse eest nii tehnikas kui ka matejalides. Ta loob uue kõrgmoe suuna, mis ühendab endas suurepäraseid käsitöö oskusi koos futuristliku digitaalse tehnoloogiaga. Van Herpen lükkab moe äärmuslikku vastuollu, mis toimub ilu ja uuenduste vahel. See on tema ainulaadne viis ümber hinnata reaalsust ning väljendada ja esile tuua omapära. Van Herpen`i olemus on väljendada iseloomu ja emotsioone, mida ta püüab saavutada ainulaadse naise kujul, pikendades naiseliku keha vorme veelgi. Ta ühendab erinevad meisterikke oskusi kasutades vana ja unustatud tehnikaid koos uuenduslikkuse ja olles
Levib paralleelselt kubismiga Pariisis. Tuleneb Itaalia k. sõnast ja tähistab tulevikku. Tihedalt seotud poliitikaga (Fasism toetas väga futurismi.). Sarnaselt fasismiga leiavad, et sõda on rigilie kasulik.Nad ülistasid sõda ning samuti tehnoloogia arengut. 16.Mida taotlesid futuristid? Eesmärgiks oli eirata mineviku kultuuritraditsioone. Levitasid ideed, et vana kunst tuleb hävitada ja asemele tuleb uus kunst. Muuseumid olid nende jaoks nagu surnuaiad. 17. Iseloomusta futuristliku maali? Kuidas anti kujutavas kunstis edasi liikumist? Kujutv kunst tihedalt seotud filmikunstiga. Tahtsid kujutada liikumist. Sageli püüdsid ka helisid kujutada. 1) Esimene võte liikumisele- pildi pinna killustamine sarnaselt kubistidele. Värviskaala kirgas.(Auto möödus. Mootorratta kiirus). 2) Teine võte: justkui filmikaadreid üksteise peale pandud. Nt: Bella ,,Koer keti otsas". 3) Võte: kasutatakse puantelistide võtet, punktide jada. (,,Tüdruk jookseb rõdul").
autori jaoks polnud ta looming omale eriline, tal oli sellest suht savi efektid erin. riftid mitmevrviline tekst vrvil. Paber vms geom. Kujundid(tekstina) tagajrjed ei aploteeritud, neid ei mistetud vastuseis fa.(itaalias) ja bol. (venemaal) smpaatia riigi poolt rakeelamine thtsus ebatradits. Phimtted kirjanduses uued tehnikad(montaa, kollaa), mis mjutab ka 20. Saj. kirjandust VLADIMIR MAJAKOVSKI Looming Alust, futuristliku luulega, pooldas revolutsiooni, nukogude vimu leolek kapitalistlikust maailmast, ka ameerikast Palju thelepanu leninile(poeeme, luuletusi) Kriitika, satiir Nidendid(Lutikas) Armastus inimkonna vastu NB! Majakovski trepp(vrsid kirjutas niimoodi) Srrealism- unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. Prantsusmaal 1919 Miste : Appollinaire Juht: andre breton S. Freud: loomingu lhtealuseks on alateadvus, unenod, ngemused
sidemeid minevikuga. Itaalia oli ka väga mahajäänud ning uuenemine aeglane. 2.)Nad nimetasid oma loomingut futurismiks, sest mineviku asemel tahtsid nad keskenduda tulevikule 3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses 4.) Tuntumad futuristid: - Filippo Tommaso Marinetti - Umberto Boccioni -Carlo Carra -Luigi Russolo -Giacomo Balla -Gino Severini 5.)Esimese futuristliku manifesti avaldast Filippo Tommaso Marinetti, kes oli manifesti tähtsaim autor ja peakorraldaja. Esimene manifest avaldati Pariisis, 1909. aastal ajalehes '' Le Fiagro''. Avaldustel oli ülepakutud teatraalne ja tundeküllane stiil. Manifestil kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, sest vana on kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng. 6.) Teise manifesti ideed: Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest ( nt.
mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega. Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks.
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis
tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, propellereid, elektrit, revolutsioonide murdlainetust, rahvahulki, keda erutavad töö, nauding ja lärm. Hävitada tuleb muuseumid, raamatukogud, moraalsus. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaz ja kollaaz. 1912 avaldas Marinetti ,,Futuristliku kirjanduse tehnilise manifesti, mis esitab futuristide uue keelekasutuse põhiseisukohad. Vastavalt sellele tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena ,,uus visioon".
liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. KIRJANDUS: Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argookasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futuristliku kirjanduse kuuluvat luulet iseloomustavad ootamatud pildikombinatsioonid ja ülitäpsus. Kuulsamad futuristid kirjanduses olid Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krutsonõhh, Vladimir Majakovski ja Boriss Pasternak. Filippo Tomasseo Marinettit võib lugeda futuristide juhiks ja tähtsaimaks manifestide kirjutajaks. Marinetti oli luuletaja ja kirjanik. Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti
korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas
keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem ,,Pilv pükstes" on jõuline ja tundeküllane armastust, loomingut, usku ja maailma ümberkujundamist käsitlev teos, mis kubiseb alltekstidest. Venemaal kujunes teise avangardistliku vooluna välja imazinism, mida poeet Sergei Jessenin viljeles. Imazinistid pooldasid täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul. Kõige tähtsamaks pidasid nad
Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal. Tuli kirjandusse kahe futuristliku koguteosega ,,Moment" 1913, ja ,,Roheline moment " 1914. a) esimene periood Esimene luulekogu 1917 ,,Amores", 2 luulekogu ,,Jumalaga Ene" 1918. ,,Talihari", Hõbedased kujused", ,,Käoorvik" 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline
5. 1817. aastal Mickiewic, Tomas Zan ja teised sõbrad olid korraldanud salajase organisatsiooni Philomaths'id. See organisatsioon keskendus iseõppimisele ja enesearendusele. Looming: 1. Teda peetakse Poola parimaks poeediks. 2. Tema esimesed luuletused ,,Kartul" ja ,,Linna Talv" olid klassikalises stiilis, mõjutatud Voltairest. 3. Mickiewicz'i mõjutused kasvatasid populaarsust folklooris. 4. 1830ndatel töötas ta futuristliku töö kallal ,,Tuleviku ajalugu". See ennustas ette leiutisi mis sarnasesid raadiotele ja televiisoritele. 5. Ta on poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" autor. Christian Johann Heinrich Heine Elu: 1. Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. 2. 18151816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt Frankfurdi pankuri Rindskopffi juures.
19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis
tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis.
Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Teiseks oli kohustuseks kasutada võimalikult teravaid värvikombinatsioone, et mõjuda jõulisemalt kui seda andsid edasi senised värvid. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks valikut. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitmes erinevas asendis, pilti enam-vähem realistlikult väljendades. Sellist futuristliku teost võib ettekujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks. Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide
Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses
Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: „Moulin-Rouge“ 1891, „Aristide Bruant“ 1892, „Salong Rue des Moulin’il“ 1894, „Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis“ 1901. 2. võitlev avangard – futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis.
Schönberg esimest korda käsitles oma “Harmooniaõpetuses” (Harmonielehre, 1911) ja ka hiljem kui sobivat kontseptsiooni varasele elektroonilisele muusikale. Ka Edgar Varèse’i ja itaalia futuristide müraesteetika on mõjutanud elektroonilise muusika kõlakujundust. Kuigi futuristid ei konstrueerinud otseselt elektroonilisi muusikainstrumente või loonud elektroonilist muusikat, on nende panus elektroonilise muusika idee arengusse väga suur. 11. märtsil 1913 avaldas Luigi Russolo futuristliku manifesti “Mürade kunst”. 21. aprillil 1914 toimus Milanos esimene müramuusika kontsert. Russolo kasutab seal oma akustilisi mürainstrumente intonarumorisid, mille helisid tekitatakse käsitsi ja võimendatakse megafonide abil. Juunis 1914 toimus samalaadne kontsert Pariisis. 1919-1920 konstrueeris Leon Theremin, kes töötas 1920-1928 Leningradi riikliku füüsikalis- tehnilise instituudi elektrivõnkumiste labori juhina sensatsioonilise instrumendi eterofoni, mis
piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid 7 tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead")
1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks (väga omapärane eesti kirjanduses, teemaks äärmuslikud usuliikumised Brasiilias); Juhan Jaik kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus, lapsed. Maalähedane jutustustiil, inspiratsioon folkloristikast, oluline ka lastekirjanduses. /* Uusrealism (1921) Autorid: Luts; Tammsaare; Mait Metsanurk; August Mälk Albert Kivikas noorpõlve tööd tunduvad veidrad. 1919 Lendavad sead, Ohverdet konn neis nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses. 1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne. Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide
sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene
suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks. Viimasele lähenemisele on iseloomulikud ka suured geomeetrilised pinnad ning sarnasus abstraktse kunstiga, kusjuures üritatakse kujutada ka helisid
Lepland ja Tea Tammelaan. Suletud hoone brutopind on 11 155,6 m2, mis tähendab, et hõlmab küllaltki suurt pinda Tartu kesklinnas. Tigutorni kõrvale oligi arhitektidel plaanis ehitada madalam hoone. Vilen Künnapu sõnul Ahhaa keskuse kaugvaated töötavad koos Tigutorniga: spiraalne Tigutorn, selle ees kuppel, poolkuppel, kera kõik kokku moodustab tervikliku kompositsiooni. Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda muuta ja järgi jäi poolteist kuplit, mõeldi isegi panna Raadile plekk-angaar püsti, kuid arhitektid soovisid projekti võimalikult palju päästa. Kuplid, mis on keskuse üks tähtsamaid osi on kaetud pikkade alumiiniumpaneelidega, mis asetsevad nii nagu sidrunit lahti lõigates viiludena. Valtsimismasinaga tõmmati need omavahel kokku. Kera on titaantsingist, koosneb rombidest. Pool kerast on betoonist, nagu
Looshaus ehk Goldman & Salatsci hoone - fassaadil pole ühtegi kaunistus, `'kulmudeta maja'' (inimesed kutsusid). Futurism - tekkis juugendi/romantilise stiili vastukaaluks. Oli tohutus koguses manifeste. Optimistlik stiil. Sõda on hea asi, mis teeb kõik puhtaks ja saab kõike uuesti alustada. Inimene pole staatiline kuju, vaid näitab seda kuidas ta liigub. Mehaaniline kiirus + patriotism & sõda (ülistati sõja, parem on alusatada puhtalt lehelt) + akademismi vastavus + futuristliku arhitektuuri ideaal. Avalik vastuseis Sezessiooni printsiipidele + klassitsism Umberto Boccioni `'Dinamismo di un ciclista'' 1914 Antonio Sant'Elia - paberarhitektuur 1914 uus linn - ülistab tööstusarhitektuuri, masinaid, elektrijaamasid, kõik mis on uus ja loodusest pole ühtegi sõna juttu nende manifestides. Giacomo Matte Trucco - Fiati tehas Ekspressionism - tööstus asja vaatasid veidi inimlikust küljest. sakilised kaunistused, eenduvad karniisid ja suured katused.
27-36 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 67-83 F. Gilot, C. Lake ,,Elu Picassoga. Kümme aastat armastust." Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ArtLex/c/cubism.html http://www.artcyclopedia.com/ FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis
annaabi.ee 
