1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Selle teose eest sai 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia, kaks aastat hiljem jõudis teos "Estonia" lavale ning aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri" Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub ta tagasi juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. 1921 romaan "Jüripäev", parandatud ja laiendatud versioon aastast 1925 kannab nime "Murrang" 1924 romaan "Jaanipäev" ja selle järg "Mihklipäev" 1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud
Aastal 1939 kirjutas Kivikas koostöös August Annistiga veel ühe sõjateemalise näidendi, mis kandis pealkirja "Landevääri veri" ja käsitles kadakasaksluse probleeme Eesti Vabadussõja päevil. Päev enne esietendust otsustas valitsus siiski näidendi etendamise keelustada, sest kardeti pahandada Saksamaad. 2.4. Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi vaimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub Kivikas tagasi talle juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. Aastal 1921 ilmunud romaan "Jüripäev" käsitleb elu sõjaaegses ja sõjajärgses külaühiskonnas, vaadeldes kahe eri sotsiaalsel tasandil paikneva perekonna suhteid ja elukäiku. Kivikas naaseb siin 20. sajandi alguse realistide meelisteema juurde, kuid loobub ühiskonna kritiseerimisest ja püüab toimuvat objektiivselt kirjeldada. Uue
annaabi.ee 
