psüühilisi häireid. a.i.1.a.i.2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. a.i.1.a.i.3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. a.i.1.a.i.4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse,
Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 20 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused
Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 17 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused
poolt vahendatud. Mitterahuldamine kutsub esile bioloogilisi ja psüühilisi häireid. Nt pikaajaline nälgimine ja veeta olemine neurasteenia, apaatia. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järel, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg mõj in organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvad ka orienteerumisrefleksid ja laste mängutarbe. Orienteerumisrefleks- vajadus märgata olukorra muutusi, pidevalt teada, kus ja mis oli, mis võiks tulla, aga samuti kiiresti reageerida ohusignaalidele. Iga uus, eriti aga ebaharilik ärritaja kutsub esile analüsaatorite kõrgendatud tundlikkuse ning ajukoore toonuse tõusu, selleks et signaale paremini töödelda ning selgitada ärritaja(te) tähtsus elutegevuse seisukohalt. Orientatsioon on oma esimeses