Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Funktsioon f on üksühene, kui igale argumendi x väärtusele vastab lim 𝑓(𝑥) = 𝑏 Hüperboolsete trigonomeetrilistefunktsioonide ja 𝑥→∞ Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist määramispiirkonnas üks kindel y ninh iga y korral hulgast Y leidub areafunktsioonide definitsioonid Funktsioonil f on piirväärtus b kohal -∞, kui suvalises piirprotsessis x→-∞, mittenegatiivset arvu |a|= a, kui a ≥ 0, -a, kui a<0 ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks.
Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ¨umbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib v˜orratus f(x) ≥ f(x1). Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks.
Funktsioon f on rangelt kasvav, s.t. ∀x1 < x 2 ⇒ f ( x1 ) < f ( x 2 ) Defineerimne funktsiooni g : f ( X ) → X g ( y ) = x , kus f ( x ) = y Oletame, et g ei ole pöördfunktsioon, s.t. ∃ y ∈ f ( X ) nii, et g ( y ) = x1 ∧ g ( y ) = x 2 , kus x1 ≠ x 2 Kuna f on rangelt monotoonne, siis x1 ≠ x 2 ⇒ f (x1 ) ≠ f ( x 2 ) f ( x1 ) = y ∧ f ( x 2 ) = y f ( x1 ) ≠ f ( x 2 ) ⇒ y ≠ y tekib vastuolu ⇒ g on pöördfunktsioon
Funktsioon f on eeskiri, mis seab ühe muutuva suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast X vastavusse teise muutuva suuruse y kindla väärtuse selle muutumispiirkonnast Y. Arvu x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja hulka X funktsiooni f määramispiirkonnaks, arvu y nimetatakse funktsiooni väärtuseks ehk sõltuvaks muutujaks ja hulka Y funktsiooni väärtuste hulgaks.
Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Definitsioon. Lokaalne miinimum: Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1.funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≥ f(x1).
Funktsioon f on protsessis x → ∞ ülalt tõkestatud, s.t. ∃x 0 ∈ R nii, et f on ülalt tõkestatud hulgas [x0 , ∞ ) Funktsioon f on protsessis x → ∞ monotoonselt kasvav, s.t. ∃x1 ∈ R nii, et f on kasvav hulgas [x1 , ∞ ) Valime x = max(x0 , x1 ) . Siis { f ( x ) | x ∈ [x , ∞ )} on ülalt tõkestatud reaalarvude hulk.
Funktsioon f on funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b]. Peale selle on ka funktsioon funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b]. Kuna ühe ja sama funktsiooni kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda vaid liidetava konstandi võrra, siis kehtib seos Järgnevalt leiame konstandi C väärtuse.
Funktsioon f on pidev punktis a, kui on täidetud 3 tingimust: 1) peab eksisteerima f (a ) , s.t. punkt a peab olema funktsiooni määramispiirkonnast; 2) peab eksisteerima lõplik piirväärtus lim f ( x ) ; x →a
Funktsioon f on loigul [a, b] Riemanni mottes integreeruv parajasti siis ˜ ˜ ˜ ˜ kui ta on tokestatud loigul [a, b] ja pidev peaaegu koikjal loigul [a, b], st ˜˜ katkev hulgal, mille Lebesgue moot on null.
Funktsioon f on üksühene, kui igale argumendi x väärtusele vastab määramispiirkonnas üks kindel y ninh iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks.
Funktsioon f on lõigul [a; b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis kui ta on tõkestatud lõigul [a; b] ja pidev peaaegu kõikjal lõigul [a; b], st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on
Funktsioon f on perioodiline parajasti siis, kui sel võrrandil on olemas konstantne lahend ϖ ≠ 0 , s.o. muutujast x sõltumatu lahend ϖ ≠ 0 , kusjuures ϖ on sel juhul funktsiooni periood.
Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1).
Funktsioon f on protsessis x → a tõkestatud, kui leidub ümbrus U ε (a ) ja arv m nii, et f ( x ) ≤ m iga x ∈ U ε (a ) korral.
Funktsioon f on lõigul [a;b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis, Määratud integraali rakendused.
Funktsioon f on punktis a rangelt kahanev ning kui f (a) > 0, siis funktsioon f on punktis rangelt kasvav.
Funktsioon f on pidev oma määramispiirkonna D kuhjumispunktis a ∈ D parajasti
Funktsioon f on m¨¨ratud punkti x1 mingis umbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); aa ¨
Funktsioon f on vahemikus X arendatud astmereaks ehk on esitatud astmereana.
Funktsioon f on määratud punkti x₁ mingis ümbruses
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun