Tänapäeva maailma mõtteviisi iseloomustab hästi ka Nietzsche mõttekäik, et Jumal on surnud ja teda asendab Üliinimene ja Üliinimese eesmärk on valitseda maailma ning teha seda tehnoloogia kui keha pikenduse abil. Kunstiakadeemia õppejõud Tõnis Kahu rääkis kord ühes oma kultuuriteooria loengus, et Descartes pidas keha masinaks, tema filosoofiat iseloomustas keha ja vaimu lahusus, suhtumine et keha ei hoia funktsioneerimas midagi hingelist ning see pani aluse roboti müüdile. Me käsitleme ka oma kehasid kui masinaid, vahetame organeid kui varuosi või asendame vigastatud ja kulunud kehaosad kunstlike, mehaaniliselt loodud elektrooniliste mehhanismidega, justkui robot-organitega. Kõik uued tehnoloogilised lahendused on alati leidnud kasutamist ka kunstis. Robootilise kunsti arengu algust seostatakse teatrikunstiga, milles saab omavahel siduda mitut kunstiliiki. Esimesed sellekohased
tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu.