Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard välja arendas. Tema järgi on regioon suhetep6imik, mis katab teatavat ruumiosa ja s6ltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Ähmaselt kujutati seda ette juba ammu enne Isardit, näiteks Fawcetti ja Christalleri toodes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni m6iste n6utava selguse ja täpsuse. T6si, Isard käsitles ainult majanduslikke funktsionaalregioone. Regiooniteaduse meetodid. Isard töötas valja ka regiooniteaduse meetodid. P6hilisena nagi ta Wassili Leontjeffi rajatud input-output analüüsi meetodit, mis praeguseks on arenenud rahvuslikuks või regionaalseks arvepidamiseks. Kui meetodit rakendada tervele riigile, siis on see rahvuslik arvepidamine; rahvusliku arvepidamise korraldamine on tiinapaeval iga endast lugupidava riigi statistikateenistuse uks tahtsamaid iilesandeid. lsard
ümber kujundab ja kui segamatult ta seejuures toimida saab. Ühe järeldusena sellest nõudis Marsh looduse kaitsmist liiga aktiivse ja ohtliku inimtegevuse ees. Ta osales maaravalt maailma esimese rahvuspargi rajamisel Yellowstonsis. Kõige selle parast peetakse Marshi kaasaegse looduskaitse rajajaks. Tegelikult on Marsh ka jätkusuutliku arengu kontseptsiooni varaseim esitaja Charles B. Fawcetti. Tähtsaim töö "Inglismaa provintsid" ("The provinces of England", 1919). Kasutas funktsionaalregioone. Nad on küll vastastikmõjude põimikud, kuid mitte kordumatud ega mitte sisemiselt ühtlased. Vastupidi, nad koosnevad erinevatest, üksteist täiendavatest osadest, sellepärast on nad terviklikud, on sisemiselt korraldatud süsteemid. Ka ei ole tegemist kirjeldusega kui lõppeesmargiga, Fawcett vajab regioonide iseloomustamist, et neid teadlikult ümber korraldada, nende arengut planeerida, kavandada. Kommertsgeograafia. Nii Briti impeeriumis kui USA-s leidus palju vastavastatud, veel
annaabi.ee 
