oleks võimatu (kuidas tajuksime liikumist, ilma et eelnenud mulje jälg säiliks uue tekkimiseni?); Stiimuli liikide põhjal eristatakse: Ikooniline sensoorne mälu (nägemises): suur maht, lühike kestus, konkreetsus; lühiajaline äriitus = pikem ikoon; ikoon on maskeeritav (järgmine võib eelmsie kustutada); ikoonis on info analoogiliselt; info puudub; ikoon on subjektiivselt lokaliseeritud ruumis ning on funktsinaalne; skaneerimine ikoonist lühimällu toimub järjestikku; mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam on ikoon Kajaline sensoorne mälu (kuulmises) Selge terviklik pilt kaob kiiresti kohe mäletame, aga ei jõua ette lugeda seda nii kiiresti ja see kaob (Sperling 3realised maatriksid suva tähtedest, esitas need inimesele väga lühikeseks ajaks 4 tähte
üleminek sõltuvusest sõltumatu inimese seisundisse, neurootiline inimene jääb sõltuvaks (lapseks). integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed) KOHUSETUNNE: Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi. Kaks liiki: pean kohusetunne ja võin kohusetunne. Pean-kohusetunne (must conscience) – hirm karistuse ees. Võin-kohusetunne (ought conscience) – vaba otsustus. FUNKTSINAALNE AUTONOOMIA (FUNCTIONAL AUTONOMY): Motiivide transformatsioon. Kriteeriumid motivatsiooniteooriale: Käitumise motiiv on olevikus. Motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile. Kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud). Indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne. Funktsionaalne autonoomia – eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse. Kaks liiki: püsiv funktsionaalne autonoomia ja
annaabi.ee 
