Maailmavaade läbi fundamentalistliku prisma · dogma <7> püsiv õpetuslause . Usu+dogma, õigus+dogma. Dogmade+lugu RELIG õpetuslausete tekke- ja kujunemislugu · Enamasti kasutatakse mõistet religiooni kontekstis - näiteks piiblifundamentalism, islamifundamentalism), harvem muus seoses (näiteks turufundamentalism). · Kõige sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsioonilisi ja modernismivastaseid usulisi liikumisi - (usuline ekstremism). Enamasti tekivad need püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda. · Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erineva...
mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab rahvaarvust, 34,5 miljonist inimesest, 75%, kristlasi on 5% ja muu-usulisi 25%. Nagu endise Talibani Afganistani ja 1979. aasta järgse Iraani puhul, on tegu fundamentalistliku islamireziimiga teokraatliku riigiga sõjavälise diktatuuri all. Sudaani territoorium moodustub suurelt osalt muistsest Nuubiast, mille 1820-22 vallutas islamistlik Egiptus, ning rajas ka riigi praeguse pealinna Hartumi. Sudaan kujunes tähtsaks orjakaubanduse vahendamise keskuseks. 1881. a. puhkes Egiptuse ja Suurbritannia koloniaalvõimuse vastu mäss, mis suudeti lõplikult lämmatada alles aastatel 1896-1898. 1899 muudeti Sudaan Briti-Egiptuse kondomiinumiks2. 1951. a.
(Aja)kirjaniku peamiseks tegevusareaaliks on Läänemaa ja Hiiumaa, kus ta on ERR-i korrespondent. Aastal 2011 lõi kirjanik uudisteportaali Läänlane. Kirjanik peab blogisid ning on lisaks erinevatele ajakurjaartiklitele ja arvamuslugudele avaldanud ka 4 raamatut. Kirjanik võtab sõna väga erinevatel teemadel ning sellest tulenevalt kirjutab ta raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teos „Tappev uudishimu.“ Iraagi sünonüümideks peab eesti inimene ilmselt sõda, kaost, fundamentalistliku islami, inimõiguste puudumist, vaesust, kaost, surma ja nälga. Kuidas on asjalood tegelikult? Raamatu „Tappev uudishimu“ autor, kriisikolletele spetsialiseerunud ajakirjanik Ivar Soopan on töötanud aastaid Iraagis. Tema jutust selgub tegelik tõde sõjast ja päevavalgele tuleb iraaklase mõttemaailm ja üllatav elurõõm, lahkus ja lustlikus. Muidugi ei puudu saatest sõjakoledused: inimröövid ja enesetaputerroristid, mis on osaks Bagdadi igapäevaelust. Ivar
tuntud juba ajaloost, tuletagem meelde kasvõi mammona-kummardamist Piiblis. Jääb üle ainult loota, et mõne aja pärast leitakse seoses ületarbimise ja maa reostamisega mõni vähemidiootlik süsteem, millele oma maailmanägemus üles ehitada. Enne mingit kohutavat katastroofi vaevalt midagi juhtub. Eesti suurima tarbimiskeskuse Tallinna tänapäevast arhitektuuri ja mentaliteeti vaadates eeldaksin peatselt “Uue Ülemiste vanakese”-nimelise fundamentalistliku sekti teket. Mis aga puudutab ateismi tulevikku Eestis, võiks tsiteerida välis-Eesti mõtlejat Ignace Leppa: “Näib, et ometi on kõikjal ning igal ajal leidnud “ateiste” - üksikuid, kes on mässu tõstnud endi ühiskonnakihi usu ja kombe vastu. Ainult see ateism näib kõikjal esinevat puht individuaalse nähtena ja enamail juhtumeil on tegemist enam sotsiaalset kui religioosset laadi vastuhakuga”.
tähenduses. See tähendab, et fundamentalismiks peetakse seda, mida konkreetne skaala mõõdab. Erinevad skaalad võivad anda erinevaid tulemusi ja puudutada erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid Üheks suureks küsimuseks religioonipsühholoogide jaoks on olnud see, kas fundamentalistid on teatud kindlat tüüpi isiksused või mitte. On ebaadekvaatne väita, et fundamentalistid on rigiidsed ja võimukad inimesed. Paraku pole fundamentalistliku ellusuhtumisega inimeste isiksuseuuringud andnud üheselt mõistetavaid tulemusi. Uuringud näitavad, et fundamentalistide seas on väga erinevate isiksusejoontega inimesi. See tulemus viitab asjaolule, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik, vaid pigem õpitud nähtus. Sama tulemuseni on jõutud ka näiteks äärmuslike usuliikumiste uurimisel, kus on tõdetud, et ühe teiste jaoks äärmusliku ja kummalises usuliikumisega võivad liituda erinevad isiksused, kellel on
2. etapp kui saadavad tulud (benefits) ületavad kulusid (costs): 3. etapp kui see kindlustab isiklikke suhteid; 4. etapp kui see kindlustab suurema koosluse toimimist või on lubatud teatava sotsiaalse institutsiooni poolt. Nagu on näha esitatud skeemist, võivad kuritegude toime paneku taga olla erineval tasemel moraalsed otsustused, mis algavad karistuse vältimise lootusest ja lõppevad enda tajumisega tähtsa ürituse eest võitlejana (nt maffia või fundamentalistliku terrorivõrgustiku liige). Empiiriliste uuringutega on siiski korduvalt leitud, et valdav enamik kurjategijatest jab oma moraalses arengus pidama 1. ja 2 etappi.49 Sellest tulenevalt on püütud luua kurjategijatele moraalse mõtlemise, kalkuleerimise arendamise programme, millest tuntuim on Moral Reconation Therapy (MRT) (moraalse valiku taastamise teraapia).Programmi käigus esitatakse kurjategijatele lahendamiseks moraalseid dilemmasid (kas on lubatav varastada ravimeid oma haige naise jaoks
annaabi.ee 
