Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine kondenseerumine Fundamentaalkonstandid Kvantitatiivsedsuurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Võrdetegurid seosvad loodust ja füüsika võrrandeid. Vt lk 11 Kirjeldavad konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid konkreetseid füüsikalisi suurusi nt murdumisnäitaja, aine tihedus jm Jäävusseadused Kirjeldavad nähtuste vahelisi põhjuslikke seoseid, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjust ei osata seletada. Seadustel on alati rakendusprintsiibid.
.........1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod..................................................................
Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Need näitavad näiteks kui suur on kahe punktmassi vahel
annaabi.ee 
