Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit. Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt. Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu kasutatakse neid väetistena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Pruunvetiktaimedest valmistatakse ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
kogu maakeral sünteesitud orgaanilisest ainest. Neid iseloomustab vetikarakku kattev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sarnaselt Petri tassiga sulguvad teineteise sisse. Pantseritel on väga omapärane pooridest ja kanalitest moodustuv muster, mida kasutatakse liikide eristamiseks. Paljunevad põhiliselt pooldudes. Pruunvetikaid on 1500 liiki, peaaegu kõik merevees. Nii mikro- kui makroskoopilisi. Kõige suuremad kuni 60m, 300kg. Tänu pigmendile(fukoksantiin) saavad fotosünteesida veel 20-30 m sügavusel. Eestis tuntuim põisadru, kasutatakse väetisena. Hiinas ja Jaapani köögis kasutatakse lehtadrut(merikapsas) köögiviljana. Sisaldavad ka teisi pigmente ja joodi. Suguline paljunemine, esineb ka sugude eristumist. Esineb kudede diferentseeumise algeid. Puhtama vee korral rannas adruvallid, rohevetikad muutuvad meres valdavaks alles märgatava reistuse korral. Punavetikad on enamasti soolases vees, merepõhjas kuni 200 m sügavuses.
21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35
19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34