.. 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahjuks sellest raamatust ma ei ole tsitaate leidnud, kuid leidsin paremaid lauseid, mis jäid lihtsalt meelde. 1. „Ma olen nagu frustreerunud vanamutt.“ – lk.42 Marilyn oli jäetud Jani poolt juba mitmendat päeva koju ja tänu sellele tundis ta ennast üksikuna ja igavlevana. 2. „Lihtsalt heast peast istud vanni ääre peal?“ – lk-50 „Jah. Tegelen oma igavate inimeste igavate asjadega.“ Marilyn rääkis Jan´ile, et kui igav tal kodus üksi on ja, et tal pole erilist midagi teha. Jan aga arvas sellepeale, et ta on igav inimene ja Marilyn peaks otsima midagi lõbusat enda ellu. 3
naabrivalve strateegia England and Wales Neighborhood Renewal Strategy. Suurbritannias ja Wales`is pandi tähele, et elu keskkond ja naabruskonna teadlikkus ning kodanikujulgus on otsese seoses kuritegevusega. Mida tagasihoidlikum on elanikkond, mida vähem nad ise pööravad tähelepanu oma kogukonnas toimuvale, seda suurem on tänavakuritegevus piirkonnas. Üle 40 % kogu tänavakuritegevusest leidis aset 10 % nn ,,halva kuulsusega" linnaosades, kus elanikkond oli frustreerunud ja ei näidanud üles mingisugustki aktiivsust turvalisuse parendamisele kodu piirkonnas. 2001 aastal vahetas uus strateegia välja eelmise 1998 aastal algselt algatatud National Strategy for Neighborhood Renewal ja asendas selle New Commitment to Neighborhood Renewal iga. See projekt oli Suurbritannia vana naabrivalve asendamine moodsama lähenemisega, mille eesmärgiks oli ohjeldada kogukonnakeskseid turvalisusega seotud probleeme laiemalt ja pikemaajalises perspektiivis.
üllatuseks enesekindlaks. Jalgade kasutus Kui istuda jalad veidi harkis, kiirgab inimesest avameelsust, kui aga kaksiratsi, siis väljendatakse oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates, jäetakse mulje, et teil on ükskõik. Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istutakse jalg üle põlve ja kiigutatakse seda, ollakse kas tüdinud, vihane vüi frustreerunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. (McKay 2000: 65) Ruumivöönd Isiklik ruumivöönd on keha ümbritsev vaba ruum, mis tagab kehalise turvalisuse. Võõra sattumine intiimsesse või isiklikku ruumivööndisse tekitab ebamugavustune. Loomad peavad ruumivööndit oma territooriumiks. Ruumivööndi suurus sõltub inimese kasvukeskkonnast ja harjumisest tihedalt olemisega. Arvatakse, et maal kasvanud inimeste isiklik ruumivöönd on
Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele
Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest. Avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Jalad. Kui istute, jalad veidi harkis, kiirgab teist avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istute, jalg üle põlve, ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või frustreerunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 60) Kehahoiak ja hingamine Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõne tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt
.. kui internaalse kontrollkeskmega inimesed Internaalse isiksuse elufilosoofia kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalse isiksuse elufilosoofia tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaal-majanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne mina-kontseptsioon - Maslow motivatsioonipüramiid: o Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toiduvajadus o Turvalisusvajadus vajadus kaitstsuse järgi. Tunda end turvaliselt. o Armastus-ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma, ning tunda, et temast hoolitakse
kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1
agressiooni vahelised seosed piisavat tõestust leidnud. Frustratsioon võib küll kaasa aidata, ent see ei saa olla agressiooni väljendumise peamine põhjus. Katarktilisuse hüpotees freudlik idee, et kui inimene on silmitsi frustreeriva või ärritava situatsiooniga, kuhjuvad temas negatiivsed emotsioonid. Saavutamaks sisemist tasakaalu, tuleb need välja elada tekib agressioon. Kriitikute kohaselt ei kehti see alati: on leitud, et kuigi frustreerunud inimesed said oma tundeid väljendada midagi lüües, ei vähendanud see ärrituvust frustratsiooni tekitaja suhtes. Kognitiivne neoassotsiatsiooniline mudel (cognitive neoassociationalist model) frustratsioon tekitab viha, see omakorda muudab tõenäolisemaks agressiivse käitumise tekkimise. Oluliseks teguriks on siinkohal aga keskkond: agressioon saab tekkida vaid siis, kui eksisteerib seda vallandav tegur, mis/kes on minevikus juba korduvalt viha tekitanud, nt ebameeldiv inimene.
kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad.
annaabi.ee 
