Antud tööd tehes kummitas mind fraas „meeskonna töö“. See on palliatiiv ravis siiski võtmesõna – tuleb töötada koos, ühise eesmärgi nimel. Meie ühiskonnas on kahjuks inimene harjunud tegutsema üksinda. Sellest tulenevalt e suundub eesmärgist kõrvale ja ei paku piisavalt toetavat ja leevendavat ravi patsiendile. Tihti üksinda tehes ei pööra me tähelepanu kui palju keegi teine meeskonnast teeb, millest tulenevalt võime korrata tehtuid tegevusi. See aga võib mõjuda frustreerivalt patsiendile. Lisaks sellega nullime taas iseenda ja meeskonna kaaslase tehtud tööd. Tihti ka meie ühiskonnas on nii arstid, õed kui ka teised tervishoiu töötajad tööga üle koormatud. See on põhjus, miks meie töötajad ei jõua alati keskenduda palliatiivse ravi osutamisele, mille käigus ei saa nad näidata patsientide suhtes välja näidata empaatilisust. See võib väljenduda eakate patsientidega, kes soovivad suhelda rohkem, kuigi temaga tegeleval töötajal pole alati aega
Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et peatselt pärast televisiooni ilmumist kahekordistus väiksemates asulates vägivallatsemine. Liikuvad pildid ( televiisori, filmide, videote vaatamine, arvutimängud ) mõjutavad meie kõigi igapäevaelu üha enam. Ligi 35% kuue- kuni kaheksa-aastatest lastest veedab teleri ees nädalas rohkem kui 30 tundi (Stier,1999).
Kõdus oli aga juba piisavalt magusat. Ema keeldub lapse soovi täitmast, sel- Laps vajab kedagi, kes teda kuulaks gitades pojale, et kõdus on kõmme küllalt. Lapsele aga Kuulake oma last, suhtuge temasse tõsiselt ning püüdke mõista tema mõjub selline piirang äärmiselt frustreerivalt. Loomuli- tundeid ja vajadusi. Last ei tohi välja naerda ega talle Tehke algust kult laps ärritub. Ta hakkab kõhe nutma ja viskab irooniliselt vastata, (vt. Emotsionaalse läheduse puudumine, lk. usalduslike ennast põrandale pikali. 31). Käsutage lapsega vesteldes mina-sõnumit. Rääkige rahu-vestlustega. [iI<:LJit oma tunnetest. Ärge käsutage last alandavat kõnepruuki. Andke Kuidas reageerida jonnile? -Ainult mitte nii!
annaabi.ee 
