sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru saama, millest need tekivad ning neid järgneval korral samas situatsioonis ennetada ja ära hoida. Põhiemotsioonid on rõõm, viha, kurbus ja hirm (füsioloogiliselt kõige tugevamad). Emotsioone kutsub esile indiviidi sündmuse tõlgendus. Negatiivseid emotsioone kutsuvad esile mõtlemisvead. Viha on loomulik reaktsioon solvangule, haavamisele, hirmule, frustratsioonile, ebaõnnestumisele. See on lühiajaline. "Nad ajasid mu vihaseks" on vale väide sa ise läksid vihaseks; inimene loob oma viha ise, interpretatsioonide kaudu sündmustele. Viha teadvustamine aitab kontrollida oma käitumist. Kui see nt endale või teistele välja öelda, siis sellega oled fikseerinud emotsiooni ning emotsioon ei tugevne. Vihkamine ei ole emotsioon vaid on hoiak. Vihkamine on hoiak mis sisaldab viha, kättemaksuhimu, soovi teha halba. Vihkamine on omane psühhopaadile.
tegevuse tulemust. Stressi negatiivne poolus ehk distress võib saada soodsaks pinnaseks afektiivsele purskele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile emotsionaalsed natuurid, kõrgenenud erutuvusega isikud, kelle pidurdusprotsessid on suhteliselt nõrgemini arenenud ning kes pole raskustega harjunud. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: Impulsiivsus Tolerantsus (taluvus) Kui mingi takistus blokeerib inimese tegevuse, võib ta reageerida agressiivse tegevusega, mis on suunatud takistusele või ka mõnele kõrvalisele, kuid kättesaadavale, jõukohasele objektile. Volf
kaasinimeste tervist/elu ohustada/kahjustada Baasemotsioonid: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm Uudistav süsteem aitab keskkonda tundma õppida, eesmärkidele suunduda Hirmusüsteem reageerib ohusignaalidele, valule ja vigastustele ning vahendab võitlusreaktsioone, põgenemist, tardumisreaktsiooni. Raevusüsteem käivitab viha ja rahulolematust, reageerib ebameeldivatele ärritajatele/frustratsioonile/ahistamistele rünnakute ja võitlusega. Paanikasüsteem käivitub harjumusliku/soodsa keskkonna kadumisel. Algsed baasemotsioonid arenevad ja täienevad. Koorealused närvikeskused käivitavad ja viivad täide emotsioone, aga ajokoor (eelkõige otsmikusagar) on vajalik emotsioonide ohjamiseks ja mõistuslikuks kontrolliks. Ajukoore mehhanismid, hindavad olukordi tuginedes põhimälu kogemusele ning suunavad emotsioonidest mõjutatud käitumist nii, et see
vaadeldes. Kui keegi toimib agressiivselt ja leiab siis sellel mingil moel kinnitust võib-olla saades seda, mida ta tahab käitub ta samal viisil tõenäoliselt edaspidigi. Samuti ,kui ta näeb teisi agressiivse käitumise eest hüvitist saamas, õpib ta asenduskinnituse kaudu neid jäljendama. Banduura arvates tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et inimesed õpivad reaktsioone juurde. Mõned reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks näiteks alkoholi või uimastite abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja ,,ära seletada", kolmandad võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Agressiivselt käitumise asemel võib õppida iga kirjeldatud reaktsiooni. Banduura mudeli kohaselt on meid ümbritsevate inimeste käitumine oluline meie oma käitumise suunamise või alternatiivsete tegutsemisviiside õppimise seisukohalt
agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Lapsed, kes vaatavad teleprogramme, kus inimesed lahendavad probleeme konstruktiivselt, ilma agressiivsuseta, on vähem agressivsemad (Leifer, Gordon, Graves). Televisioonivägivallal on «desensibiliseeriv» efekt selles mõttes, et harjumuspäraselt
Amsterdami ülikool omistas talle filosoofiadoktori aukraadi. Veel 80- aastasena pidas ta loenguid Norras ja Rootsis. Mariale omistati linna aukodaniku tiitel nii tema sünnilinna Ancona kui ka Perugia linna poolt. Kõikidel reisidel saatis Maria Montessorit tema poeg Mario Montessori, oma ema töö järgija. Mario toetas nii Maria ideid, kui ka lõi kaasa tema teoreetilistes ja praktilistes töödes. Ilma pojata ei oleks Maria suutnud vastu panna ajastust tingitud mittemõistmisele ja frustratsioonile. Mariost sai tänu tema mõistmisele, entusiasmile ka kaasatöötamisele Maria tugisammas, kes jätkas ema tööd peale tema surma. Mario juhatas Rahvusvahelist Montessori Assotsiooni, mille eesmärgiks sai Maria Montessori teadusliku pärandi levitamine pärast tema surma. Maria Montessori pikk ja tööle pühendatud elu jõudis lõpule 1952. aastal 6. mail. Noordwijkis, Hollandis. Ta maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka tagasihoidlik
alati ja ainult frustratsioonist. Frustratsiooni põhjustab ükskõik milline asi, mis blokeerib inimesel eesmärgi saavutamist. Frustratsioon on eriti tugev siis, kui eesmärgi saavutamise motivatsioon on väga tugev ja blokeerimine on täielik. Erinevat liiki frustratsioon võib viia ka erinevat liiki käitumisele. Vaid teatud tüüpi frustratsioon tekitab agressiooni. Berkowitz väidab, et frustratsioonile võib järgneda kaks võimalikku käitumisviisi - kas põgeneda või siis käituda agressiivselt. Milline neist valitakse, sõltub mitmetest asjaoludest. Avalikku agressiooni frustratsioonile ei järgne, kui keskkonnas ei ole kindlaid stiimuleid (võtmeid). 34. ERUTUSE ÜLEKANDE TEOORIA (ZILLMANN) Selle teooria kohaselt lisandub inimesel eelnevast ärritusest jäänud jääkerutus sellele vihale, mida inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse
agressioon tulenes alati ja ainult frustratsioonist. Frustratsiooni põhjustab ükskõik milline asi, mis blokeerib inimesel eesmärgi saavutamist. Frustratsioon on eriti tugev siis, kui eesmärgi saavutamise motivatsioon on väga tugev ja blokeerimine on täielik. Erinevat liiki frustratsioon võib viia ka erinevat liiki käitumisele. Vaid teatud tüüpi frustratsioon tekitab agressiooni. Berkowitz(1988) väidab, et frustratsioonile võib järgneda kaks võimalikku käitumisviisi - kas põgeneda või siis käituda agressiivselt. Milline neist valitakse, sõltub mitmetest asjaoludest. Avalikku agressiooni frustratsioonile ei järgne, kui keskkonnas ei ole kindlaid stiimuleid (võtmeid). Agressioon on füüsiline või verbaalne käitumine, mille eesmärgiks on teise inimese kahjustamine. Agressiooni bioloogilised alused: Instinktide teooria: Nt Freud ja K
Agressiivsete hiirte aretamine tekitas veelgi agressiivsemaid järglasi. ● Biokeemilised mõjud. Alkohol (vähendab eneseteadlikkust ja enesejuhtimist). Serotoniini madal tase. Kõrge testosterooni tase (mehed agressiivsemad kui naised; kõrgem testosteroon = suurem agressiivsus). ● Hormoonid mõjutavad käitumist ja käitumine omakorda mõjutab hormoone. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria. Agressiivne käitumine on reaktsioon frustratsioonile – ekspressiivne agressioon! Agressiivne käitumine ei pruugi olla suunatud frustratsiooni allikale. Agressiooni „ümbersuunamine“ – suuname edasi turvalisemale ohvrile. Frustratsioon tekib reaalsuse ja ootuste lõhest. Operantne tingimine – premeeritakse agressiivsuse eest (lapse puhul: olin agressiivne, sain mänguasja endale). Mõjutavad faktorid: ● Ebameeldivad kogemused (ebameeldivad tunded, valu, palavus, ruumipuudus jne)
võimalused tarbeid ja vajadusi rahuldada. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikus, kujutavas, modelleerivas vormis. Vihje vastuvõtt võib olla alateadlik või kui on suunatud otseselt, siis teadlik. Kuna esemetel ja nende omadustel on võime esile kutsuda teatud tundeid ning rahuldada teatud praktilisi vajadusi, siis on nad selleks vahendiks, mille abil inimesed saavad vastuse meie igapäevaelus kuhjuvatele vajaka jäämistele, frustratsioonile, millegi puudumise tundele. Reklaami roll ongi kokku viia need inimese seisundid ja neid muuta võivad esemed/toimingud. Lisaks asjade utilitaarsele ja tundeelustele eripärale kannavad esemed endas ka teatud sotsiaalseid tunnuseid, viitavad sotsiaalsetele erinevustele ja eripäradele. Esemetel on teatud kindel füüsiline välisilme : värv, suurus, kuju, pehmus/jäikus, materjal jne, mis kõik kutsuvad esile meeldivaid/ebameeldivaid tundeid.
18-kuustel lastel), siis Kuidas aidata tuleb lapsele selt, nähes laual kraapimisjälgi. kaasa elada. Vihane, tige, röökiv laps ei ole mitte vihast last? paha laps, vaid abitu laps, kes täiesti arusaadavalt reageerib vastavalt oma Antud näites on laps ületanud ema jaoks olulise piirangu. frustratsioonile (vt. Frustratsiooni-agressiooni-teooria, lk. 25). Sellises Ema reageerib järgnevalt: ta läheb kiiresti lapse juurde, küki- olukorras oleks vanemate poolt õige hoida last kaisus või süles ning tab tema kõrvale, võtab õrnalt lapsel kätest kinni, vaatab talle rahustada teda oma jutuga (vt. Puudutus..., lk. 70). silma ja ütleb: "Ma ei taha, et sa autoga lauda kraabid. Nii -
Teisi bioloogilisi faktoreid, mis võivad agressiivset käitumist seletada Teatud geenid XYY kromosoomikomplektiga mehed ei ole ,,sündinud kurjategijad" Neurotransmitterid (nt madal serotiini tase) Suguhormoonid (varem domineeris arvamus, et testosterooni kõrge tase kutsub esile agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame
Teisi bioloogilisi faktoreid, mis võivad agressiivset käitumist seletada Teatud geenid XYY kromosoomikomplektiga mehed ei ole „sündinud kurjategijad“ Neurotransmitterid (nt madal serotiini tase) Suguhormoonid (varem domineeris arvamus, et testosterooni kõrge tase kutsub esile agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 – agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel – mis olukorda satume, mida seal mõtleme,
lähedal, ja siis avaldub tõke. Omadused: impulsiivsus, f-taluvud; isikupära John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!!
· Berkowitz (1989) väitis, et frustratsioon tekitab agressiivseid kalduvusi niivõrd, kuivõrd ta tekitab negatiivseid emotsioone. Viimaste teke on aga seoses tunnetusprotsessidega (näiteks võime takistusi pidada kas sihilikeks või juhuslikeks) · Kui meid miski frustreerib, on otstarbekas rünnata frustratsiooni põhjustajat. Samas pole see alati võimalik või me ei suudagi põhjustajat tuvastada ja rünnak suunatakse asendusobjektile · Intensiivsele frustratsioonile ei reageeri inimesed valimatult, vaid vägagi valitult. See tähendab, et psüühikas töötavad teatud pidurdavad mehhanismid, mis kasutavad muuseas ka tunnetuslikke üldistusi · Berkowitz väidab, et tendents vihastada ja agressiivne olla on õpitud. Negatiivsed emotsioonid aktiveerivad viha ja agressiivsusega seotud mõtteid ja mälestusi, need omakorda valmistavad meid ette vihaks ja agressiivsuseks · Berkowitzi teooria tugevusteks on võime seletada, miks
annaabi.ee 
