Sõnu seletav sõnaraamat

Frustratsioon – psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma eesmärki . Tekib ainult olukorra, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid – pettumus, ärritumine jne. Inimese frustratsioonitaluvus on erinev, see sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Tähtsad on ka emotsionaalne stabiilsus, kindlameelsus ja eneseväärikus.
Frustratsioon - psüühiline pingeseisund, mis tekib siis kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki Frustratsiooniga toimetulek sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamusega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest .Põhjustajad: ebastabiilsus-kord läheb hästi kord halvasti Ärevus. Põhjustajad- eelmaimdused, ootusärevused- nii pos . Kui ka neg.
Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud • F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.

Frustratsiooni - agressiivsuse teooria kohaselt tekitab agressiooni miski sotsiaalne stiimul. Et inimene on frustreeritud, tekib tal negatiivne emotsioon: kurbus, depressioon, viha, ärrituvus. Seega võis Akmentinil olla mingisugune negatiivne emotsioon, mis oli justkui stiimuliks käitumaks agressiivselt.
Frustratsiooni - agressiooni-teooria, lk. 25). Sellises Ema reageerib järgnevalt: ta läheb kiiresti lapse juurde, küki- olukorras oleks vanemate poolt õige hoida last kaisus või süles ning tab tema kõrvale, võtab õrnalt lapsel kätest kinni, vaatab talle rahustada teda oma jutuga (vt. Puudutus.
Frustratsiooni - agressiooni teooria – J.Dollard ja N.Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel.

Frustratsiooni - agressiooni hüpotees: 1939.a. avaldas grupp Yale´i ülikooli psühholooge (Dollard, Doob, Miller, Mowrer, Sears) oma teoreetilised arusaamad agressiooni kohta, mis põhines arusaamal, et inimeste puhul on tegemist teatavate instinktide mahasurumisega.
Frustratsiooni - agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub).
Frustratsiooni - , viha-, joobe- ja muus mõjuda vastuargumendina läbimõeldud ja häiritud seisundis, mitte ratsionaalse ettekavatsetud raskete kuritegude valiku tulemusena, mistõttu oht saada (tapmiste) puhul.

Frustratsiooni - agressiooni hüpotees: 1939.a. avaldati teoreetilised arusaamad agressiooni kohta, mis põhines arusaamal, et inimeste puhul on tegemist teatavate instinktide mahasurumisega.
Frustratsiooni - agressiooni teooria järgi tema algses vormis viib frustratsioon alati agressioonile ja siit tulenes ka asjaolu, et agressioon tulenes alati ja ainult frustratsioonist.
Frustratsiooni - agressiooni teooria – J.Dollard ja N. Miller rõhutavad et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid.

Frustratsiooni - agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid.
Frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel;
Frustratsiooni - agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Frustratsiooni - agressiivsuse hüpotees • Neal Miller (1909 – 2002) Frustratsiooni – agressiivsuse hüpotees (1939, Yale) • Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust • Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud • F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.
Frustratsiooni - agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon.
Frustratsioon on negatiivse emotsionaalse varjundiga psüühiline seisund, mis tekib tegevuse katkemisel enne eesmärgi saavutamist.

Frustratsioon on tugev ning frustratsiooni põhjust tajutakse juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena.
Frustratsioon - on psüühiline pingeseisund,mis tekib kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki.
Frustratsioon – psüühiline pineseisund,mis tekib,kui inimesele ei õnnestu mingi takistuse tõttu oma eesmärki saavutada.

Frustratsioon on psüühilise pinge seisund,mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne soovitud eesmärgi saavutamist.
Frustratsiooni - agressiivsuse hüpotees (1939) • Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust.
Frustratsioon on eriti tugev siis, kui eesmärgi saavutamise motivatsioon on väga tugev ja blokeerimine on täielik.

Frustratsioon on subjektiivselt ebameeldiv ja seda püütakse ületada sageli ka kriminaalselt käitudes.
Frustratsioon on väga raske emotsiooni osa, millega hakkama saada, ükskõik millises elu osas.
Frustratsioon – pinge, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist.

Frustratsioon on negatiivne pinge, mis tekib kindlate põhjuste tõttu.
Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks.

Frustratsiooni - AGRESSIIVSUSE HÜPOTEES:
Frustratsiooni - agressiivsuse hüpotees



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto