2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Struktuurne töötus 1. Demograafiline töötus 2. Hariduspoliitikast põhjustatud töötus Vastata küs. Õppida (eksamiks) 3.Kapitali puudumisest tingitud töötus 4. Regionaalne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas friktsionaalset ja struktuurset töötust, määraks on 5-6%, jaguneb: 1. Hooajaline e sesoonne töötus 2. Varjatud töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Tsükliline tööpuudus on põhjustatud majandus- e äritsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel.Eristatakse vabatahtlikku ja mitte vabatahtlikku töötust, kus töötus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid leida tööd, aga nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd .Töötus on
13. Tähistame tööjõu tähega L, tööga hõivatud inimeste arvu tähega E ning töötute inimeste tähiseks on U. Sellisel juhul on töötuse määr (L–E)/L, U/L, 1–(E/L) = kõik eelpoolloetletud avaldised on õiged 14. Kui töö kaotanute määr on s ja tööd leidnute määr on f ning tööturg on tasakaaluseisundis, siis töötuse määr on s/(s+f) 15. Tööturumeetmeks mis tõenäoliselt suurendab friktsionaalset töötust on töötu abirahade suurendamine 16. Friktsionaalset töötust majanduses suurendavad kõik asjaolud, välja arvatud reaalpalgad muutuvad jäigemaks 17. Friktsionaalse töötuse põhjusteks on aeg, mis kulub töötajatel töö otsimiseks 18. Majandusteadlased usuvad, et palkade jäikust põhjustavad ametiühingud ja kollektiivlepingud, miinimumpalga sedus(ed), efektiivsed palgad = kõik eelpoolnimetatud 19. Efektiivse palgateooria kohaselt maksavad firmad oma töötajatele kõrgemat palka, kuna makstes kõrgemat palka väheneb tööjõu voolavus
Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest: säästud suurenevad 10. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi korral netoeksport ………….: samaks jäämise; suureneb 11. Teema 10.1 1. Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus suurendavad friktsionaalset töötust, sest: pehmendavad töötuse põhjustatud majanduslikku kitsikust 2. Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel oli loomulik iive Eestis 2018. aastal negatiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem kasvas rahvastik Kirde- ja Kagu-Eestis. Väär 3. Sektoraalsed nihked: muudavad vältimatuks friktsionaalse töötuse 4. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 5