Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades
a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte. Fridjof Nansen nimetas tema auks lahe Taimõri poolsaare looderanniku. Stolbovoi saare põhjapoolsem punkt on Tolli neem, Tolli väin eraldab Kotelnõi saart ja Benneti saarel on Tolli liustik. Info allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Toll http://en.wikipedia.org/wiki/Eduard_Toll http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=17230 Raamat ENE www.miksike.ee Siim Taru
Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. a. Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord o isiku valikul lähtud maa ajaloolisest seigast: näiteks süütas 1952.a. Oslos tule polaaruurija Fridjof Nanseni pojapoeg Egil Nansen, 1964. a. Tokios Yoshinori Sakai, kes on sündinud Hiroshimas aatomipommi plahvatamise päeval, 6. VIII 1945. Mexico olümpiamängudel (1968. a.) süütas tule esimest korda naissportlane. · Olümpiatõotus Olümpiatule süütamisele peastaadionil järgneb pidulik olümpiatõotuse andmine. Tõotuse annab selle riigi sportlane, kus mängud peetakse. Ta astub lippuri saatel tribüünide ette selleksmääratud kohale
Kui Rootsis algas oli Taanis hullem olukord; Sildade ehitamine Island 1918 kuulutati välja Islandi kuningriik, mis oli personaalunioonis Taaniga; Norra Majanduslikult raske periood kahe maailmasõja vahel; Põhitähelepanu maadehõlvamisel: Teravmäed (inimtühi); Jan Mayeni maa (inimtühi); Kuninganna Maudi maa (inimtühi); Bouvet saar. (tuumaplahvatustega kusagil Antartika lähedal asustamata saar) (inimtühi) Fridjof Nansen (Norra sümbol) (maadeavastaja) (läbis üksi suuskadel Gröönimaa ja seejärel laeval Põhjajäämerel) (spetsiaalselt ehitatud laev selle jaoks Fram) antakse välja passe põgenikele ja kel kodumaad pole. Passeport Nansen; 31.03.2017 Põhjamaade ajalugu 17: Soome maailmsõdade vahel Kuningriik või vabariik? Riigijuht - riigihoidja Taheti uua Soome kuningriik Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I)
annaabi.ee 
