Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks.
ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Jo an Miro (1893-1983)
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Tuntumad sürrealistid: · Joan Miro (1893-1983) nt: ,,Arlekiini karneval" · Giorgio de Chirico (1888-1978) verristliku sürrealismi eelkäija. Nt: ,,G. Apollinaire'i portree" · Salvador Dali (1904-1989) nt: ,,Mälestuse püsivus" · Rene Magritte (1898-1967) jahedama ja napima loomelaadiga. Nt: ,,Sööst läbi aja"
eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest
teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest,
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selline suund valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro töödes: ,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus,
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selline suund valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro töödes: ,,Arlekiini karneval" (1924-1925) ,,Hollandi interjöör" (1928) 3 Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus,
enesekaitse. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule. Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul. Õppimine ei seleta kõiki agressiivse käitumise aspekte. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. Veenvaid tõendeid põhjusliku seose kohta ei ole. Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal,
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas) 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas koomilise varjundiga novell 1927 Hulgus 1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia Aadu Hint "Kuldne värav", korduvad freudistlikud viited. Sama ka Semperi "Armukadedus", kuid hoidub liigsest pealetükkivusest. 13. Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt). Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Kujundama rahvuskarakterit. 1920. aastatel moderniseeruv draama. Kõigepealt ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits, kavand, miniatuur vms. Karl Rumor (Ast) 1928 Valge naine sümbolistliku suuna tipnemine.
Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul, olgu selleks siis agressiivsuse lähtekoht, seda esilekutsuvad asjaolud või need faktorid, mis moduleerivad juba vallandunud agressiivsust. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused
puhul, olgu selleks siis agressiivsuse lähtekoht, seda esilekutsuvad asjaolud või need faktorid, mis moduleerivad juba vallandunud agressiivsust. - agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. 4 Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused
VERISTLIK SÜRREALISM lad.k. veritas tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). 4. abstraktne ekspressionism Abstrakrne ekspressionism (Abstract Expressionism), nagu seda nimetas ameerika kriitik Robert Coats, ehk New Yorgi koolkond on esimene algupärane Ameerika abstraktsionistlik vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
VERISTLIK SÜRREALISM lad.k. veritas tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD SALVADOR DALI (1904-1989) Veristliku sürrealismi kuulsaim esindaja on katalaan Salvador Dalí. Tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejooneliste ja efektsete lavastustena. See külg Dalí loomingus leidis hiilgavat
Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule. Avab uue teema soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas. Veel teoseid: ,,Lasnamäe lunastaja" (2008), ,,Oakesed kaunas" (2014), ,,Matused ja laulupeod" (2015). 21. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa (1936-2017) följetonistliku proosa algataja.
Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Vallak ei ajanud taga erakordsust, vaid nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”. 10) Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge
stiimuli poole suunata. - Papezi limbiline käär/süsteem kui emotsioonide tekitaja - Brota oli limbilasele käärule juba 1878 osutanud, kui imetajate üldiselt omasele struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne - NB amügdalad pole sisse arvatud Psühhokirurgia … Näod ja Ekmani emotsioonid - Primaatidel on näude ja näoväljenduste tundmisel olulisim ajpiirkond fusfiorm piirkond ventraalses temporaalsagaras - Parem poolkera nägude äratundmisel tugevam aga asi pole nii absoluutne Kaasaegne limbiline süsteem - Sisaldab amügdalat/mandelkeha ja prefrontaalkoort
VERISTLIK SÜRREALISM – lad.k. veritas – tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte’i , Max Ernst’ i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega
VERISTLIK SÜRREALISM – lad.k. veritas – tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte’i , Max Ernst’ i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega
VERISTLIK SÜRREALISM lad.k. veritas tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega
VERISTLIK SÜRREALISM lad.k. veritas tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega
annaabi.ee 
