Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Fresneli difraktsioon ümmarguse ava korral - praktikum - sarnased materjalid

okulaar, okulaari, pingi, avast, lainepikkus, mmarguse, fresneli, tsoonide, ekraanide, pingil, valgusallikas, diameeter, usaldatavusega, ekraanile, seadmel, selliselt
2
docx

Fresneli difraktsioon ümmarguse ava korral

...¬     2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 6...

Füüsika ii -
48 allalaadimist
7
pdf

Seadused ja Mõisted

...lt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline. Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises langemisel tõkkele või läbiminekul avast. Difraktsiooni saab arvutada, toetudes Fresneli- Huygensi printsiibile, mille kohaselt kujutab lainepinna iga element endast sfääriliste koherentsete sekundaarlainete allikat, mille algamplituudid on võrdelised vastava pinnaelemendi suurusega. Need koherentsed lained liitumisel interfereeruvad ja tekkiva liitlaine amplituudi ruumilist jaotust ...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
294 allalaadimist
5
pdf

Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

... ./ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimum...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
904 allalaadimist
2
doc

Valguse difraktsioon

...ult mõned punktid, siis on need punktid elementaarlaine allikateks. Uueks lainefrondiks on kaar, mis on elementaarlainete puutuja ja selle uue lainefrondi punktid on taas elementaarlaine allikateks. Vastavalt Huygens-Fresneli teooriale on võimalik leida laine amplituud mistahes ruumipunktis. See teooria aitas mõista, mil viisil punktvalgusallika poolt kiiratud valgus jõuab mistahes punkti ruumis. Selleks, et jälgida valguse difraktsiooni, peab olema ava või tõke valguslaine mõõdus. Tähistame ava või tõkke mõõtmed ...

Füüsika - Keskkool
160 allalaadimist
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

...2) Valkude denaturatsioon. 3) Silmahaigused. Difraktsiooni nähtus, mille korral painduvad lained tõkke taha. Huygensi printsiip: iga ruumipunkt, kuhu jõuab laine, on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine, mis on keralaine. Huygens-Fresneli printsiip: igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Superpositsioon: ühes ja samas ruumipunktis võib olla kuitahes palju erinevaid elektrivälju. Interferents:kahe laine lii...

Füüsika - Keskkool
94 allalaadimist
2
docx

Valguslaine, difraktsioon, interferents

...mõõtmeid muuta? Ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsioonirivad kitsamaks ja tihedamaks 6. Sõnasta Huygensi printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. 7. Sõnasta Huygensi- Fresneli printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. Valguse intensiivsus mingis punktis on määratud lainete liitumise tulemusega. 8. Kuidas tekib tüüpiline triibuline difraktsioonipilt? Tumedad triibud ­ üksteist kustutanud valguslained; he...

Füüsika - Keskkool
12 allalaadimist
2
odt

Inteferents difraktsioon

..., et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. 5. Huygens-Fresneli printsiip Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valgus...

Füüsika - Keskkool
12 allalaadimist
2
doc

Laineoptika

...ine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Fresneli printsiip: Elementaarlained liituvad ja liitumise tulemus on määratud sellega millises võnkeolekus e. faasis jõuavad lained ruumipunkti, kus liitumist jälgitakse. Samas faasis (mõlemal laine elektriväljal on samas ajahetkes maksimaalne väärtus) olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, liit...

Füüsika - Keskkool
278 allalaadimist
31
doc

Füüsika eksam.

...sega vastu tasast klaasplaati. Kui läätsele suunata valgus, siis läätse kumeralt pinnalt ja plaadi tasaselt pinnalt peegeldunud valgus moodustab kontsentriliste heledate-tumedate interferentsrõngaste süsteemi. 62. Fresneli difraktsioon ümmarguselt avalt, kvalitatiivne põhjendus. Fraunhoferi difraktsioon pilult, kvalitatiivne põhjendus. Difraktsioonivõre tööpöhimõtte kvalitatiivne selgitus. Fresneli difraktsioon. Kui tõkkele või selles olevale avale langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
709 allalaadimist
6
docx

FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeete...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
21 allalaadimist
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

...rilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks....

Füüsika -
4 allalaadimist
11
doc

Füüsika spikerdus

...s geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
369 allalaadimist
6
doc

Füüsika 1

...s geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
316 allalaadimist
7
docx

Füüsika 2 eksami kõik variandid vastustega

...s geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võ...

Füüsika -
84 allalaadimist
14
doc

Füüsika Eksam II-1

...ette jäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Prakt...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikakõrgkool
8 allalaadimist
11
doc

Optika küsimused ja vastused

...i põhjustatud valguse difraktsioonist. 36. Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda' Need lained, mis mahtusid vabasse tsooni, saadavad elementaarlained edasi ka teisele poole ava. 37. Milles seisneb Huygensi-Fresneli printsiip? Igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlaine liitumise tulemusena. 38. Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis Kui lained on samas faasis, siis nad võimendavad ükstei...

Füüsika - Keskkool
392 allalaadimist
2
odt

Füüsika KT materjal

...us on suurem kui punasel valgusel. (hõõglamp, ahi, inimene) Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip? Ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud laineliitumise tulemusena. 9.Mis on difraktsioon? Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha. 10.Mis on varjupiirkond? Varjupiirkond on ruumi...

Füüsika - Keskkool
47 allalaadimist
8
doc

Füüsika konspekt

...s geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi ­ Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nimetatakse sekundaarlainetek...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
398 allalaadimist
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

...ort uurijat lihtne võimalus seletada polarisatsiooni võnkumiste abil. Fresnel asus asja kallale, hea matemaatikuna õnnestus tal muu töö kõrvalt tuletada ülaltoodud interferentsivalemid (olid muidugi juba varem teada, aga mitte Fresnel'ile). Fresneli tähtsamad ja rakenduslikumad tööd on seotud difraktsiooniga, aga alustas ta interferentsikatsetest. Kahe pilu asemel kasutas ta ühe valgusallika kahte optilist kujutist. Nii on näiteks kahe peegli või kahe prisma abil võimalik saada kaks samaväärset kiirtekimpu, mille heledus on tunduvalt suurem k...

Füüsika - Eesti Maaülikool
156 allalaadimist
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

...ing paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Valguse teele jääva tõkke mõõtmed peavad olema 0,7-4 mikromeetrit. Huygens´i-Fresneli printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete (sekundaarlainete) interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Ei ole võimalik rääkida difraktsioonist ilma interferentsita ja vastupidi. · Valguse polarisatsioon ...

Füüsika -
13 allalaadimist
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

...ort uurijat lihtne võimalus seletada polarisatsiooni võnkumiste abil. Fresnel asus asja kallale, hea matemaatikuna õnnestus tal muu töö kõrvalt tuletada ülaltoodud interferentsivalemid (olid muidugi juba varem teada, aga mitte Fresnel'ile). Fresneli tähtsamad ja rakenduslikumad tööd on seotud difraktsiooniga, aga alustas ta interferentsikatsetest. Kahe pilu asemel kasutas ta ühe valgusallika kahte optilist kujutist. Nii on näiteks kahe peegli või kahe prisma abil võimalik saada kaks samaväärset kiirtekimpu, mille heledus on tunduvalt suurem k...

Füüsika -
58 allalaadimist
12
doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

...se lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt.  Mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad.  Valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga.  Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.  Suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks. Lk 34. ...

Füüsika - Keskkool
13 allalaadimist
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

...  kx   0  , (8.9) Siin võnkumise amplituud kauguse kasvades väheneb ainult sumbuvuse tõttu, kuna kõik samafaasipinnad on ühesuguse pindalaga. Lainete levimist keskkonnas kirjeldab Huygens-Fresneli printsiip. Keskkonna iga punkt, milleni lainetus on jõudnud, muutub ise elementaarsete keralainete allikaks. Niisuguste elementaarlainete mähispind ongi uus, järgmisele ajahetkele vastav lainefront. LAINE LEVIKUSUUND ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
28 allalaadimist
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

... 1 cos 2 ( ¿ ) = 2 E¿ Intensiivsus: 1 1 E 1 I =⟨ S ⟩= c 2 ε 0 E0 B 0= c 2 ε 0 E 0 0 = c ∙ ε 0 E 20 2 2 c 2 64. Lähtudes Huygens-Fresneli printsiibist, tuletada avaldis kahe pilu interferentsi maksimumide leidmiseks. ∆ n=r 2−r 1 =m∙ λ ∆n sinθ max = ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
64 allalaadimist
4
doc

Valgus

..., mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab...

Füüsika - Keskkool
33 allalaadimist
4
doc

Laineoptika

..., mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab...

Füüsika - Keskkool
189 allalaadimist
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

...guse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) ...

Füüsika - Keskkool
32 allalaadimist
2
docx

Võnked, Ringliikumine, lained, inferents, difraktsioon

Vastused leiab selles failis sellistele küsimustele nagu: 1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. 3)Laineid iseloomustavad suurused. 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. 6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida. 7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. 9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus.

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

...levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip. Lainete interferents. Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldami...

Füüsika -
24 allalaadimist
14
pdf

Füüsika I praktikum nr 18 - Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

Füüsika praktikum nr 18 e. Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Töös on töö teoreetilised alused, tabelid, arvutused, järeldus e. kokkuvõte.

Füüsika praktikum - Tallinna Tehnikaülikool
85 allalaadimist
2
doc

Difraktsioon

Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgenda...

Füüsika - Keskkool
41 allalaadimist
52
pdf

Füüsika eksamiks

...oonis. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 78) Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ain...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist
6
rtf

Füüsika referaat

...us ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. See, kas lainel on parajas...

Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun